26. õppetund 27-st • ⏱ 10–15 minutit • ✅ Tasuta • 📖 Piiblil põhinev
Lesson 6:
Written in Stone!
Armastus, mis muudab – Jeesuse avastamine
Paljud inimesed leiavad, et piiblilugemine on igav või koormav – kuni nad kohtuvad selle kirjutajaga. See õppetund näitab, kuidas Jeesusesse armumine äratab Pühakirja ellu ja muudab kogu teie vaate Jumalale ja elule. Mida sügavam on teie suhe Temaga, seda enam Tema sõnad kohustustest rõõmsateks tõdedeks muutuvad, mis kujundavad iga teie elu osa.
Selles uuringus saate teada:
• Kuidas Jeesuse tundmine Pühakirja tõelise autorina muudab teie soovi seda lugeda ja sellele kuuletuda
• Miks armastus – mitte kohustus – muudab Jumala põhimõtted rõõmsaks ja eluandvaks
• Kuidas Kristuse käsud kaitsevad ja tugevdavad usklikke igapäevaelus
• Kuidas armastus viib sügavama kuulekuse, rahu ja vaimse kasvuni
1. Kes on Pühakirja autor?
„Prohvetid on uurinud ja uurinud hoolikalt ... uurides, millise või millise aja kohta osutas Kristuse Vaim, kes oli neis, kui ta ette tunnistas Kristuse kannatustest ja neile järgnevast auhiilgusest“ (1. Peetruse 1:10, 11).
Vastus: Peaaegu iga Piibli raamat viitab Jeesusele Kristusele – isegi Vana Testamendi raamatud. Jeesus lõi maailma (Johannese 1:1–3, 14; Koloslastele 1:13–17), kirjutas kümme käsku (Nehemja 9:6, 13), oli iisraellaste Jumal (1. Korintlastele 10:1–4) ja juhtis prohvetite kirjutisi (1. Peetruse 1:10, 11). Seega on Jeesus Kristus Pühakirja autor.
2. Milline on Jeesuse suhtumine maa peal elavatesse inimestesse?
„Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Johannese 3:16).
Vastus: Jeesus armastab meid kõiki eksimatu armastusega, mis ületab mõistuse.
Pühakirjakoht on võetud uuest kuningas Jamesi versioonist®. Autoriõigus © 1982 Thomas Nelson, Inc. Kasutatud loal. Kõik õigused kaitstud.
3. Miks me Jeesust armastame?
„Kristus suri meie eest, kui me alles patused olime“ (Rm 5:8).
„Me armastame teda, sest tema on meid enne armastanud“ (1. Johannese 4:19).
Vastus: Me armastame Teda, sest Ta armastas meid nii palju, et suri meie eest – kui me olime alles Tema vaenlased.
4. Mille poolest on õnnelik abielu ja kristlik elu sarnased?
„Mida me iganes palume, seda me temalt saame, sest me peame tema käske ja teeme seda, mis on tema silmis meelepärane.“ (1. Johannese 3:22)
Vastus: Heas abielus on teatud asjad hädavajalikud, näiteks truudus abikaasale. Teised asjad ei pruugi tunduda olulised, aga kui need abikaasale meeldivad, on need vajalikud. Kui need ei meeldi, tuleks neist loobuda. Nii on ka kristliku eluga. Jeesuse käsud on hädavajalikud. Kuid Pühakirjas on Jeesus meile välja toonud ka käitumispõhimõtted, mis talle meeldivad. Nagu heas abielus, leiavad kristlased rõõmu teha asju, mis teevad Jeesuse, Keda me armastame, õnnelikuks. Samuti väldime asju, mis talle ei meeldi.
5. Mis on Jeesuse sõnul Temale meelepäraste asjade tegemise tulemused?
„Kui te peate minu käske, siis te jääte minu armastusse. ... Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm jääks teiesse ja teie rõõm oleks täielik.“ (Johannese 15:10, 11)
Vastus: Kurat väidab, et kristlike põhimõtete järgimine on igav, igav, alandav ja legalistlik. Kuid Jeesus ütleb, et see toob rõõmu täiuse – ja külluslikuma elu (Johannese 10:10). Kuradi valedesse uskumine toob südamevalu ja jätab inimesed ilma elust, mis on „tõeliselt elav“.
6. Miks annab Jeesus meile kristliku elu jaoks konkreetsed põhimõtted?
Vastus: Sest nad:
A. On „alati meie hüvanguks“ (5. Moosese 6:24). Nii nagu head vanemad õpetavad oma lastele häid põhimõtteid, õpetab Jeesus oma lastele häid põhimõtteid.
B. Loo meile kaitse patu eest (Psalm 119:11). Jeesuse põhimõtted kaitsevad meid Saatana ja patu ohtlikesse tsoonidesse sattumise eest.
C. Näita meile, kuidas käia Kristuse jälgedes (1. Peetruse 2:21).
D. Tooge meile tõelist rõõmu (Johannese 13:17).
E. Anna meile võimalus väljendada oma armastust Tema vastu (Johannese 15:10).
F. Aita meil olla teistele heaks eeskujuks (1. Korintlastele 10:31–33; Matteuse 5:16).
7. Kuidas peaksid kristlased Jeesuse sõnul suhtuma maailma kurjusse ja ilmalikkusse?
Vastus: Tema käsud ja nõuanded on selged ja konkreetsed:
A. Ärge armastage maailma ega seda, mis maailmale kuulub. See hõlmab (1) lihahimu, (2) silmahimu ja (3) elukõrkust (1. Johannese 2:16). Kogu patud kuuluvad ühte või mitmesse neist kolmest kategooriast. Saatan kasutab neid teid, et meelitada meid maailma armastusse. Kui me hakkame maailma armastama, saame Jumala vaenlaseks (1. Johannese 2:15, 16; Jaakobuse 4:4).
B. Me peame endid hoidma maailmast rüvetamata (Jaakobuse 1:27).
8. Millise pakilise hoiatuse annab Jumal meile maailma kohta?
Vastus: Jeesus hoiatab: „Ärge muganduge selle maailmaga“ (Roomlastele 12:2). Kurat ei ole neutraalne. Ta avaldab pidevalt survet igale kristlasele. Jeesuse kaudu (Filiplastele 4:13) peame kuradi soovitustele kindlalt vastu seisma ja ta põgeneb meie juurest (Jaakobuse 4:7). Niipea kui laseme mõnel teisel teguril oma käitumist mõjutada, hakkame ehk märkamatult usust taganema. Kristlikku käitumist ei peaks otsustama tunded ja enamuse käitumine, vaid Jeesuse sõnad.
9. Miks me peame oma mõtteid valvama?
„Nii nagu ta oma südames mõtleb, selline ta ongi” (Õpetussõnad 23:7).
Vastus: Me peame oma mõtteid valvama, sest mõtted dikteerivad meie käitumist. Jumal tahab aidata meil „vangistada iga mõtte, et see oleks kuulekas Kristusele“ (2. Korintlastele 10:5). Saatan aga tahab meeleheitlikult „maailma“ meie mõtetesse tuua. Ta saab seda teha ainult meie viie meele kaudu – eriti nägemise ja kuulmise kaudu. Ta surub meile oma nägemise ja kuulmise peale ning kui me järjekindlalt keeldume sellest, mida ta pakub, juhatab ta meid laiale teele, mis viib hukatusse. Piibel ütleb selgelt: me muutume selle sarnaseks, mida me ikka ja jälle näeme ja kuuleme (2. Korintlastele 3:18).
10. Millised on mõned kristliku elu põhimõtted?
„Mis iganes on tõsine, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armas, mis hea kuulda on, kui on midagi vooruslikku ja kui on midagi kiiduväärset – selle üle mõtisklege!” (Filiplastele 4:8).
Vastus: Kristlased peavad end eraldama kõigest, mis pole tõsi, aus, õiglane, puhas, armas ja hea kuulutusega. Nad väldivad:
A. Igasugune ebaausus – petmine, valetamine, varastamine, ebaõiglus, petmiskavatsus, laim ja reetmine.
B. Igasugune ebapuhtus – hoorus, abielurikkumine, intsest, homoseksuaalsus, pornograafia, roppused, nilbed vestlused, ebasobivad naljad, mandunud laulud, muusika, tants ja suurem osa sellest, mida näidatakse televisioonis ja kinodes.
C. Kohad, kuhu me kunagi Jeesust endaga kaasa ei kutsuks, näiteks ööklubid, kõrtsid, kasiinod, hipodroomid jne.
Võtame paar minutit, et mõista popmuusika ja -tantsuga, televisiooniga ja teatriga kaasnevaid ohte.
Muusika ja laul
Paljud ilmaliku muusika tüübid (räpp, kantri, pop, rokk, heavy metal ja tantsumuusika) on suures osas Saatana võimu alla sattunud. Laulusõnad ülistavad sageli pahelisust ja hävitavad iha vaimsete asjade järele. Teadlased on avastanud muusika väe kohta huvitavaid fakte – (1) see siseneb ajju emotsioonide kaudu, möödudes seega arutlusvõimest; (2) see mõjutab kõiki keha funktsioone; (3) see muudab pulssi, hingamissagedust ja reflekse ilma, et kuulajad seda märkaksid; (4) sünkopeeritud rütmid muudavad meeleolu ja loovad kuulajas omamoodi hüpnoosi. Isegi ilma laulusõnadeta on muusikal võime inimese tundeid, soove ja mõtteid alandada. Kõige populaarsemad rokkstaarid tunnistavad seda avalikult. Rolling Stonesi liider Mick Jagger ütles: „Sa tunned, kuidas adrenaliin läbib su keha. See on omamoodi seksuaalne.“1 Halli ja Oatesi kuulsusega John Oates väitis, et „Rock ’n’ Roll on 99% seks.“2 Kas selline muusika meeldiks Jeesusele? Välismaalt pärit pöördunud paganad räägivad meile, et meie tänapäevane ilmalik muusika on samasugune, mida nad kasutasid nõiduses ja kuradikumardamises! Küsi endalt: „Kui Jeesus tuleks mind külastama, millist muusikat ma tunneksin end mugavalt, paludes Tal endaga koos kuulata?“ Igasugune muusika, milles sa kindel pole, tuleks hüljata. (Ilmaliku muusika põhjaliku analüüsi saamiseks osta Amazing Factsist Karl Tsatalbasidise raamat „Drums, Rock, and Worship“.) Kui me armume Jeesusesse, muudab Ta meie muusikalisi soove. „Ta on pannud mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale; paljud näevad seda ja kardavad ning loodavad Issanda peale“ (Psalm 40:3). Jumal on andnud oma rahvale palju head muusikat, mis inspireerib, värskendab, ülendab ja tugevdab kristlikku kogemust. Need, kes võtavad asendajana vastu kuradi alandava muusika, jäävad ilma ühest elu suurimast õnnistusest.
Ilmalik tantsimine
Ilmalik, seksuaalselt sugestiivne tantsimine juhib meid paratamatult Jeesusest ja tõelisest vaimsusest eemale. Kui iisraellased tantsisid kuldvasika ümber, oli see ebajumalakummardamine, sest nad olid Jumala unustanud (2. Moosese 32:17–24). Kui Heroodiase tütar tantsis purjus kuningas Heroodese ees, siis Ristija Johannesel hukati pea (Matteuse 14:6–10).
TV, videod ja teater
Kas see, mida sa televiisorist, kinodes ja internetis vaatad, meeldib sinu madalamale või kõrgemale loomusele? Kas see juhib sind suurema armastuse poole Jeesuse – või maailma – vastu? Kas see ülistab Jeesust – või saatanlikke pahesid? Isegi mittekristlased on paljude tele- ja filmiteoste vastu. Saatan on köitnud miljardite inimeste silmad ja kõrvad ning selle tulemusena muudab ta maailma kiiresti ebamoraalsuse, kuritegevuse ja lootusetuse süvendiks. Ühes uuringus öeldi, et ilma televiisorita „oleks Ameerika Ühendriikides igal aastal 10 000 mõrva vähem, 70 000 vägistamist vähem ja 700 000 rünnakut vähem”.3 Jeesus, kes sind armastab, palub sul pöörata oma pilgud Saatana mõttejuhilt Temale. „Pöörduge minu poole ja saage päästetud, kõik te maailma ääred!” (Jesaja 45:22).
1 Newsweek, Mick Jagger ja roki tulevik, 4. jaanuar 1971, lk 47.
2Circus ajakiri, 31. jaanuar 1976, lk 39.
3Newsweek, „Vägivald igalt poolt“, 11. detsember 1995, lk 47.
11. Millise nimekirja annab Jeesus meile, mida saaksime teleri vaatamise juhendina kasutada?
„Liha teod on ilmsed, need on abielurikkumine, hoorus, roppus, kiimalus, ebajumalakummardamine, nõidus, vihkamine, riid, kadedus, raevupursked, isekad auahnused, lahkarvamused, ketserlused, kadedusejutud, mõrvad, joomingud, pidutsemised ja muud sellised, millest ma teile ette ütlen ... need, kes selliseid asju teevad, ei päri Jumala riiki“ (Galaatlastele 5:19–21).
Vastus: Pühakiri on liiga selge, et seda valesti mõista. Kui perekond peaks keelama kõik telesaated, mis näitavad või õigustavad mõnda ülaltoodud pattudest, oleks neid väga vähe vaadata. Kui Jeesus tuleks teid külastama, milliseid telesaateid te tunneksite end mugavalt paludes Tal koos teiega vaadata? Kõik teised saated on ilmselt kristlikuks vaatamiseks sobimatud.
12. Paljud tunnevad tänapäeval, et on võimelised langetama vaimseid otsuseid ilma kellegi, sealhulgas Jeesuse, kaasamiseta. Mida Jeesus selliste inimeste kohta ütleb?
Vastus: Kuulake Jeesuse ühemõttelisi avaldusi:
„Te ei tohi mingil juhul teha nõnda, nagu meie täna siin teeme – igaüks tehku seda, mis tema enese silmis õige on“ (5. Moosese 12:8).
„Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga selle lõpp on surma tee” (Õpetussõnad 16:25).
„Meeletu tee on ta enese silmis õige, aga kes nõu kuulda võtab, on tark.“ (Õpetussõnad 12:15)
„Kes loodab oma südame [mõistuse] peale, on rumal” (Õpetussõnad 28:26).
13. Milliseid pühalikke hoiatusi annab Jeesus meie elu eeskuju ja mõju kohta?
„Kes iganes pahandab ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, sellel oleks parem, et veskikivi tema kaela riputataks ja ta mere sügavusse uputataks“ (Matteuse 18:6).
Ärgu keegi „pange oma vennale komistuseks ega eksituseks“ (Roomlastele 14:13).
„Keegi meist ei ela iseendale” (Rm 14:7).
Vastus: Me kõik ootame, et juhid, mõjukad isikud ja kuulsused näitaksid head eeskuju ja kasutaksid oma mõjuvõimu targalt. Kuid tänapäeva maailmas pettume sageli nende silmapaistvate isikute vastikust täis ja vastutustundetute tegude pärast. Samamoodi hoiatab Jeesus pühalikult, et kristlased, kes eiravad omaenda mõjuvõimu ja eeskuju, on ohus juhtida inimesi Tema kuningriigist eemale!
14. Millised on Jeesuse käitumispõhimõtted riietuse ja ehete osas?
Vastus: A. Riietu tagasihoidlikult. Riietu tagasihoidlikult. Vaata 1. Timoteosele 2:9, 10. Pea meeles, et maailma pahed toovad meie ellu lihahimu, silmahimu ja elukõrkuse kaudu (1. Johannese 2:16). Ebamoraalne riietus hõlmab kõiki kolme ja on kristlase jaoks keelatud.
B. Pane ehted ja kaunistused kõrvale. Siin on teemaks „elu uhkus“. Jeesuse järgijad peaksid välja nägema teistsugused. Nende välimus saadab teistele valgust (Matteuse 5:16). Ehted tõmbavad tähelepanu ja ülendavad ennast. Piiblis on see sageli taganemise ja usust taganemise sümbol. Näiteks kui Jaakobi perekond pühendas oma elu uuesti Jumalale, matsid nad oma ehted maha (1. Moosese 35:1, 2, 4). Enne iisraellaste sisenemist Tõotatud Maale käskis Issand neil ehted eemaldada (2. Moosese 33:5, 6). Jumal ütleb Jesaja 3. peatükis, et ehete (käevõrud, sõrmused, kõrvarõngad jne, nagu on loetletud salmides 19–23) kandmisega patustas Tema rahvas (salm 9). Hoosea 2:13 ütleb Issand, et kui Iisrael Ta hülgas, hakkasid nad ehteid kandma. 1. Timoteosele 2:9, 10 ja 1. Peetruse 3:3 jagavad nii apostlid Paulus kui ka Peetrus, et Jumala rahvas ei ehi end kulla, pärlite ja kallite rõivastega. Pange tähele, et Peetrus ja Paulus räägib ehetest, mida Jumal tahab, et Tema rahvas kannaks: „tasast ja vaikset vaimu“ (1. Peetruse 3:4) ja „headest tegudest“ (1. Timoteosele 2:10). Jeesus võtab selle kokku, sümboliseerides oma tõelist kogudust Ilmutuse 12:1 puhta naisena, kes on riietatud päikesesse (Jeesuse sära ja õiglus), ning ärataganenud kogudust hooranaisena, kes on ehitud kulla, vääriskivide ja pärlitega (Ilmutuse 17:3, 4). Jumal palub oma rahval eralduda Babülonist (Ilmutuse 18:2–4) ja kõigest, mida see sümboliseerib – sealhulgas ehetest, mis tõmbavad tähelepanu endale – ning riietuda hoopis Jeesuse õigusesse. Kui me armastame Jeesust, on Tema elustiili elamine puhas rõõm ja nauding.
Kõik, mis vähendab minu armastust vaimsete asjade vastu, muutub ebajumalaks.
15. Kuidas on käitumine ja kuulekus seotud päästmisega?
Vastus: Kristlik kuulekus ja käitumine on tõendid selle kohta, et Jeesus Kristus on meid päästnud (Jaakobuse 2:20–26). Tõsiasi on see, et kui inimese elustiil ei muutu, siis pole pöördumine tõenäoliselt ehtne. Pöördunud inimesed leiavad oma suurima rõõmu Jeesuse tahte avastamisest kõiges ja rõõmsalt Tema juhiste järgimisest.
Hoidu ebajumalakummardamisest
Johannese esimene kiri räägib kristlikust käitumisest. Kirja lõpus (1. Johannese 5:21) hoiatab Jeesus meid oma sulase Johannese kaudu ebajumalate eest hoiduma. Isand viitab siin kõigele, mis segab või vähendab meie armastust Tema vastu – näiteks mood, vara, ehted, halvad meelelahutusvormid jne. Tõelise pöördumise loomulik vili ehk tulemus on Jeesusele rõõmsalt järgneda ja Tema elustiili omaks võtta.
16. Kas peaksime eeldama, et kõik suhtuvad kristlikku eluviisi heakskiitvalt?
Vastus: Ei. Jeesus ütles, et Jumala asjad on maailmale rumalus, sest inimestel puudub vaimne vahetegemisvõime (1. Korintlastele 2:14). Kui Jeesus viitab käitumisele, sätestab Ta põhimõtted neile, kes püüavad olla Tema Vaimu juhtimisel. Tema rahvas on tänulik ja järgib rõõmuga Tema nõuandeid. Teised ei pruugi sellest aru saada ega seda heaks kiita.
17. Kuidas suhtuks taevasse inimene, kes hülgab Jeesuse käitumisnormid?
Vastus: Sellised inimesed oleksid taevas õnnetud. Nad kurdaksid, et pole ööklubisid, alkoholi, pornograafilist materjali, prostituute, sensuaalset muusikat, roppusi ega hasartmänge. Taevas oleks „põrgu“ neile, kes pole Jeesusega tõelist armastussuhet loonud. Kristlikud standardid on nende jaoks lihtsalt mõttetud.
(2. Korintlastele 6:14–17).
18. Kuidas ma saan järgida neid Piibli juhiseid ilma, et ma näiksin hukkamõistev või legalistlik?
Vastus: Kõik, mida me teeme, peaks olema ühe motivatsiooniga: väljendada armastust Jeesuse vastu (1. Johannese 3:22). Kui Jeesust ülendatakse ja Ta meie elu kaudu inimestele ilmutatakse (Johannese 12:32), tõmbavad paljud Tema poole. Meie ainus küsimus peaks alati olema: „Kas see [muusika, jook, telesaade, film, raamat jne] austab Jeesust?“ Me peame tajuma Jeesuse kohalolekut oma elu igas tahus ja tegevuses. Kui veedame aega Temaga, muutume Tema sarnaseks (2. Korintlastele 3:18) – ja inimesed, kellega me oleme, reageerivad meile samamoodi nagu vana aja jüngritele: „Nad imestasid ja said aru, et nad olid olnud Jeesusega“ (Apostlite teod 4:13). Kristlased, kes nii elavad, ei muutu kunagi variserlikuks, hukkamõistvaks ega legalistlikuks. Vana Testamendi päevil oli Jumala rahvas peaaegu pidevas usust taganemises, sest nad valisid pigem elu paganlike naabrite kombel kui järgida Jumala poolt neile ette nähtud eripärast eluviisi (5. Moosese 31:16; Kohtumõistjate 2:17; 1. Ajaraamat 5:25; Hesekiel 23:30). See kehtib ka tänapäeval. Keegi ei saa teenida kahte isandat (Matteuse 6:24). Need, kes klammerduvad maailma ja selle eluviisi külge, vormitakse Saatana poolt aeglaselt oma soove omaks võtma ja seeläbi programmeeritakse nad taevast hülgama ja kaduma. Seevastu need, kes järgivad Jeesuse käitumispõhimõtteid, muudetakse Tema näo järgi ja valmistatakse ette taevaks. Keskteed pole.
19. Kas sa tahad Kristust nii palju armastada, et Tema kristliku elu põhimõtete järgimine oleks rõõm ja nauding?
Vastus:
Mõtteküsimused
1. Ma tean, mida Jumal tahaks, et ma oma elustiiliga teeksin, aga ma ei tunne, et oleksin valmis seda tegema hakkama. Mida sa soovitaksid?
Hakka seda tegema juba täna! Ära kunagi toetu tunnetele. Jumal juhib meid Pühakirja sõnade kaudu (Jesaja 8:20). Tunded viivad meid sageli eksiteele. Juudi juhid tundsid, et peaksid Jeesuse risti lööma, kuid nad eksisid. Paljud tunnevad end enne Jeesuse teist tulemist päästetuina, kuid nad lähevad hoopis kaduma (Matteuse 7:21–23). Kurat mõjutab tundeid. Kui me toetume oma tunnetele, juhib ta meid hävingusse.
2. Ma tahan väga ühte asja teha. Ma saan siiski aru, et selle välimuse tõttu võivad mõned arvata, et teen kurja. Mida ma peaksin tegema?
Piibel ütleb: „Hoiduge igasugusest kurjast” (1. Tessalooniklastele 5:22). Ja apostel Paulus ütles, et kui ebajumalate ohvritoidu söömine kedagi solvas, siis ta ei puutu seda enam kunagi (1. Korintlastele 8:13). Ta ütles ka, et kui ta ignoreerib solvunud inimese tundeid ja jätkab lihatoidu söömist, siis ta patustab.
3. Mulle tundub, et kirikud loetlevad liiga palju asju, mida ma pean tegema, ja liiga palju asju, mida ma ei tohi teha. See ajab mind vastu seina. Kas Jeesuse järgimine pole mitte see, mis tegelikult oluline on?
Jah, Jeesuse järgimine on see, mis loeb. Jeesuse järgimine tähendab aga ühe inimese jaoks üht ja teise jaoks hoopis midagi muud. Ainus kindel viis teada saada, mida Jeesuse järgimine tähendab, on uurida, mida Jeesus Piiblis mis tahes küsimuse kohta ütleb. Need, kes armastavalt järgivad Jeesuse käske, sisenevad ühel päeval peagi Tema riiki (Ilmutuse 22:14). Need, kes järgivad inimeste loodud reegleid, võidakse Tema kuningriigist eemale juhtida (Matteuse 15:3–9).
4. Mõned Jumala nõuded tunduvad ebamõistlikud ja ebavajalikud. Miks on need nii olulised?
Lapsed tunnevad sageli, et mõned vanemate nõudmised (nt ära mängi tänaval) on ebamõistlikud. Kuid hilisematel aastatel tänab laps vanemaid selle nõude eest! Jumalaga suheldes oleme lapsed, sest Tema mõtted on sama kõrgel meie omade kohal nagu taevad maa kohal (Jesaja 55:8, 9). Me peame usaldama oma armastavat taevast Isa nendes vähestes valdkondades, millest me ei pruugi aru saada, ja lõpetama tänaval mängimise, kui Ta seda nõuab. Ta ei keela meilt kunagi midagi head (Psalm 84:11). Kui me tõeliselt armastame Jeesust, siis anname talle kahtluse kasu ja täidame Tema tahet, isegi kui me ei alati mõista, miks. Uussünd on võti. Piibel ütleb, et kui me sünnime uuesti, ei ole maailma võitmine probleem, sest pöördunud inimesel on usaldus järgida Jeesust rõõmsalt kõiges (1. Johannese 5:4). Tema järgimisest keeldumine, kuna me ei ole Tema põhjustes selged, näitab usalduse puudumist oma Päästja vastu.
5. Kas Jeesuse armastavad põhimõtted, seadused ja käsud toovad mulle kasu?
Absoluutselt! Iga Jeesuse põhimõte, reegel, seadus või käsk pakub uskumatuid õnnistusi. Ajaloo suurim lotovõit on tähtsusetu võrreldes Jumala rikkalike õnnistustega oma kuulekatele lastele. Siin on vaid mõned eelised, mis tulenevad Jeesuse reeglite järgimisest:
1. Jeesus kui isiklik sõber
2. Jeesus kui äripartner
3. Süütundest vabanemine
4. Meelerahu
5. Vabadus hirmust
6. Kirjeldamatu rõõm
7. Pikem eluiga
8. Taevase kodu kindlus
9. Parem tervis
10. Ei mingeid pohmelli
Milline rikkus! Tõeline kristlane saab oma taevaselt Isalt hüvesid, mida isegi kõige rikkamad inimesed maa peal ei saa kunagi osta.
6. Kas mul on kohustus teisi inimesi standardite ja elustiili osas süüdi mõista?
Parim reegel, mida järgida, on hoolida omaenda elustiilist. Piibel ütleb 2. Korintlastele 13:5, et uurige iseendid. Kui meie elustiil on selline, nagu see peaks olema, on meie eeskuju vaikseks tunnistajaks ja me ei pea kedagi õpetama. Loomulikult on vanematel eriline vastutus aidata oma lastel mõista, kuidas Jeesust järgida.
7. Millised on kristlaste jaoks tänapäeval suurimad ohud?
Suurimate ohtude hulgas on lõhenenud lojaalsus. Paljudel kristlastel on kaks armastust, mis lahutavad südame: armastus Jeesuse vastu ja armastus maailma ning selle patuste tegude vastu. Paljud tahavad näha, kui täpselt nad saavad maailma järgida ja ikkagi kristlasteks jääda. See ei toimi. Jeesus hoiatas, et keegi ei saa teenida kahte isandat (Matteuse 6:24).
8. Aga kas nende käitumisreeglite järgimine pole mitte legalism?
Mitte siis, kui inimene teeb seda päästmiseks. Päästmine tuleb ainult imelise ja tasuta kingitusena Jeesuselt. Päästmine tegude (või käitumise) kaudu ei ole üldse pääste. Jeesuse käitumisnormide järgimine päästetud olemise ja Teda armastamise tõttu ei ole aga kunagi legalism.
9. Kas Jeesuse käsuga lasta oma valgusel paista ka kristlikud normid?
Kindlasti! Jeesus ütles, et tõeline kristlane on valgus (Matteuse 5:14). Ta ütles: „Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matteuse 5:16). Te ei kuule valgust; te näete seda! Inimesed näevad kristlast säramas tema käitumise, riietuse, toitumise, vestluse, suhtumise, kaastunde, puhtuse, lahkuse ja aususe järgi ning küsivad sageli sellise elustiili kohta ja võivad isegi Kristuse juurde juhatada.
10. Kas kristlikud standardid pole mitte kultuurilised? Kas need ei peaks ajaga kaasas käima?
Kombed võivad muutuda, aga Piibli standardid jäävad püsima. Meie Jumala sõna püsib igavesti (Jesaja 40:8). Kristuse kirik peab juhtima, mitte järgima. Seda ei tohi programmeerida kultuur, humanism ega aja trendid. Me ei tohiks kirikut taandata ekslikele inimlikele standarditele, vaid pigem Jeesuse puhastele standarditele. Kui kirik elab, räägib, näeb välja ja käitub nagu maailm, kes siis pöörduks selle poole abi saamiseks? Jeesus saadab oma rahvale ja kirikule selge kutse, öeldes: Tulge ära nende keskelt ja eralduge neist. ... Ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu (2. Korintlastele 6:17). Jeesuse kirik ei peaks maailma jäljendama, vaid pigem sellest võitma. Maailm on laastanud miljardeid inimesi. Kirik ei tohi selle kaosega liituda. Kirik peab seisma sirgelt ja kutsuma inimesi armulise häälega Jeesust kuulama ja Tema standardite järgi tulema. Kui kuulaja armub Jeesusesse ja palub Tal oma elu juhtida, teeb Päästja imesid, mis on vajalikud tema muutmiseks ja turvaliseks saatmiseks Jumala igavesse kuningriiki. Taevasse pole teist teed.
11. Kindlasti pole kõik tantsimine kuri. Kas Taavet ei tantsinud Issanda ees?
Tõsi, kõik tantsimine pole kuri. Taavet hüppas ja tantsis Issanda ees kiituseavaldusena Tema õnnistuste eest (2. Saamueli 6:14, 15). Ta tantsis ka üksi. Taaveti tants sarnanes vigase mehe tantsuga, kes hüppas rõõmust pärast seda, kui Peetrus oli ta Jeesuse nimel terveks teinud (Apostlite teod 3:8–10). Jeesus julgustab sellist tantsimist ehk hüppamist neid, keda taga kiusatakse (Luuka 6:22, 23). Piibel mõistab hukka tantsimise vastassoost inimestega (mis võib viia ebamoraalsuseni ja lagunenud peredeni) ja nilbe tantsu (näiteks stripparitega).
12. Mida ütleb Piibel üksteise hukkamõistmise ja kohtumõistmise kohta?
Ärge mõistke kohut, et teid ei mõistetaks kohut. Sest mis kohtuga te kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut ka teie üle (Matteuse 7:1, 2). Seepärast ei ole teil mingit vabandust, oh inimene, kes te olete, kes te kohut mõistate, sest milles te teist kohut mõistate, mõistate te hukka iseenda; sest sina, kes te kohut mõistate, teed samu asju (Roomlastele 2:1). Kuidas see võiks olla selgem? Kristlastel ei ole mingit vabandust ega õigustust kedagi kohut mõista. Jeesus on kohtumõistja (Johannese 5:22). Kui me teisi kohut mõistame, siis me võtame Kristuse rolli kohtumõistjana enda kätte ja muutume miniatuurseks antikristuseks (1. Johannese 2:18) – tõsine mõte!
Kontakt
📌Asukoht:
Muskogee, OK USA
📧 Meiliaadress:
team@bibleprophecymadeeasy.org
