20. õppetund 27-st • ⏱ 10–15 minutit • ✅ Tasuta • 📖 Piiblil põhinev
Lesson 6:
Written in Stone!
Metsalise märk — Jumala märgi ja selle võltsingu mõistmine
Inimesed kujutavad sageli ette salapärast implantaati või numbrit, kui nad kuulevad „metsalise märki“, aga Piibel juhib meie tähelepanu millelegi palju sügavamale ja vaimselt olulisele. See õppetund avab, mida Pühakiri tegelikult ilmutab selle kohta, kuidas inimesed viimseil päevil end Jumala või Tema vastasega samastavad. Näete, et see märk pole lihtsalt sümbol – see peegeldab elukestvat valikut selle kohta, kellele te lojaalsust omistate ja mida te tõeliselt kummardate.
Selles uuringus saate teada:
• Kuidas on Ilmutusraamatus kirjeldatud metsalise märki ja miks see pole pelgalt tätoveering või kiip
• Mis on Jumala „märk” – märk kuulekusest, iseloomust ja truudusest Temale
• Miks metsalise märk kujutab endast võltsitud väidet autoriteedi ja identiteedi kohta
• Kuidas valik nende kahe märgi vahel peegeldab meie vaimset pühendumust lõpuaegadel
1. Et teada saada, mis on metsalise märk, peame kõigepealt metsalise tuvastama. Kuidas Piibel seda kirjeldab?
Vastus:
A. See tõuseb merest (salm 1).
B. See on nelja metsalise ühendkuju Taanieli raamatu 7. peatükis (salm 2).
C. Lohe annab talle väe ja võimu (salm 2).
D. See saab surmava haava (salm 3).
E. Selle surmahaav paraneb (salm 3).
F. See on tugev poliitiline jõud (salmid 3, 7).
G. See on tugev religioosne jõud (salmid 3, 8).
H. See on süüdi jumalateotuses (salmid 1, 5, 6).
I. See sõdib pühakutega ja alistab nad (salm 7).
J. See valitseb 42 kuud (salm 5).
K. Sellel on salapärane number – 666 (salm 18).
Kas mõned neist punktidest kõlavad tuttavalt? Peaksid küll! Paljudega neist puutusite kokku varem, kui uurisime Taanieli raamatu 7. peatükis antikristuse kohta. Ilmutuse 13:1 mainitud „metsaline“ on lihtsalt teine nimi „antikristusele“, mille kohta saime Taanieli raamatu 7. peatükist teada, et see on paavstlus. Taanieli ja Ilmutuse raamatu ettekuulutusi esitatakse sageli mitu korda, iga kord lisatakse üksikasju täpse tõlgendamise soodustamiseks. Seega oodake, et saate sellest õppejuhendist teada midagi uut antikristuse kohta. Nüüd vaatleme ükshaaval 11 punkti, mis kirjeldavad metsalist...
A. See tõuseks merest (Ilmutuse 13:1).
Prohvetikuulutuses viitab meri (või vesi) inimestele või asustatud alale (Ilmutuse 17:15). Seega pidi metsaline – antikristus – kerkima tolleaegse maailma rahvaste keskele. Paavstivõim tekkis Lääne-Euroopas, seega sobib see siia punkti.
Selgitussõna
Kooskõlas Jumala käsuga austada kõiki inimesi (1. Peetruse 2:17) peatume siinkohal, et tunnustada paavstiametit tema paljude heade tegude ja tegevuste eest. Tema haiglaid, lastekodusid, vaeste eest hoolitsemist, vallaliste emade kodusid ja eakate eest hoolitsemist hinnatakse kõikjal. Teda võib siiralt paljude asjade eest kiita. Kuid nagu kõik teised organisatsioonid, on ka tema teinud tõsiseid vigu. Jumal toob mõned neist vigadest välja Ilmutusraamatus. Issand, kes õnnistab ja lohutab, peab mõnikord ka karistama ja parandama. Palun paluge Tema Vaimul teiega rääkida, kui jätkate selle olulise teema uurimist.
B. See oleks Taanieli raamatu 7. peatüki nelja metsalise kombinatsioon (Ilmutuse 13:2).
Uurige allolevat võrdlust, et näha, kuidas kõik kokku sobib:
Taanieli 7. peatükk Ilmutusraamat 13. peatükk
Babülon Lõvilaadne metsaline (s 4) Lõvi suu (s 2)
Meedia-Pärsia Karulaadne metsaline (salm 5) Karu jalad (s 2)
Kreeka Leopardilaadne metsaline (s 6) Nagu panter (s 2)
Rooma Kümne sarvega metsaline (s 7) Kümme sarve (salm 1)
Taanieli raamatu 7. peatüki neli metsalist on kujutatud Antikristuse ehk metsalise osana, sest paavstivõim võttis endasse paganlikke uskumusi ja tavasid kõigist neljast impeeriumist. Ta riietas need vaimsesse rüüsse ja levitas neid maailmale kristlike õpetustena. Siin on üks paljudest ajaloolistest toetavatest väidetest: „Teatud mõttes on ta [paavstivõim] kopeerinud oma organisatsiooni Rooma impeeriumi omast, säilitanud ja viljakaks teinud Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofilised intuitsioonid, mis on laenatud nii barbaritelt kui ka Bütsantsi Rooma impeeriumilt, kuid jääb alati iseendaks, seedides põhjalikult kõiki välisallikatest pärit elemente.“1 See punkt sobib kindlasti paavstivõimuga.
C. Metsaline peab saama oma väe, trooni (pealinna) ja autoriteedi lohelt (Ilmutuse 13:2).
Lohe tuvastamiseks vaatame Ilmutusraamatu 12. peatükki, kus Jumala lõpuaja kirikut kujutatakse puhta naisena. Prohvetikuulutustes sümboliseerib puhas naine Jumala tõelist rahvast ehk kirikut (Jeremija 6:2; Jesaja 51:16). (Õppejuhendis 23 esitame üksikasjaliku uurimuse Ilmutusraamatu 12. peatüki Jumala lõpuaja kirikust. Õppejuhend 22 selgitab Ilmutusraamatu 17. ja 18. peatükki, kus langenud kirikuid sümboliseerivad langenud ema ja tema langenud tütred.) Puhast naist kujutatakse rasedana ja sünnitama hakkavana. Lohe kükitab lähedal, lootes last sündides "ära õgida". Kui laps aga sünnib, pääseb ta lohe eest, täidab oma missiooni ja tõuseb seejärel taevasse. Ilmselgelt on laps Jeesus, keda Heroodes püüdis hävitada, tappes kõik beebid Petlemmas (Matteuse 2:16). Seega esindab lohe paganlikku Roomat, mille kuningas Heroodes oli. Heroodese vandenõu taga oli muidugi kurat (Ilmutuse 12:7-9). Saatan tegutseb oma inetu töö teostamiseks erinevate valitsuste kaudu, antud juhul paganliku Rooma kaudu.
Tsiteerime vaid kahte toetavat ajaloolist viidet, kuigi neid on palju: (1) „Rooma kirik ... surus end Rooma maailmaimpeeriumi kohale, mille tegelik jätk ta on. ...Paavst ... on Caesari järeltulija.“ 2 (2) „Võimas katoliku kirik oli vaid veidi enamat kui Rooma impeeriumi ristimine. Roomat nii muudeti kui ka pöörduti. Vana impeeriumi pealinnast sai kristliku impeeriumi pealinn. Pontifex maximuse ametit jätkati paavsti ametis.“ 3 Seega sobib see punkt ka paavstiametiga. Ta sai oma pealinna ja võimu paganlikult Roomalt.
D. See saaks surmava haava (Ilmutuse 13:3).
Surmav haav saadi siis, kui Napoleoni kindral Alexander Berthier sisenes Rooma ja võttis paavst Pius VI 1798. aasta veebruaris vangi. Napoleon käskis, et paavsti surma korral lõpetatakse paavstiamet. Paavst suri Prantsusmaal 1799. aasta augustis. „Pool Euroopat arvas ..., et ilma paavstita on paavstiamet surnud.“ 4 Seega sobib see punkt ka paavstiametiga.
E. Surmahaav paraneb ja kogu maailm avaldab metsalisele austust (Ilmutuse 13:3).
Pärast paranemist on paavsti võimus kasvanud. Tänapäeval on ta üks olulisemaid
võimsad religioossed-poliitilised organisatsioonid ja mõjukeskused maailmas.
PAAVSTI KOHTA:
Ta on meie maailma tuntuim inimene. Maailma inimesed peavad teda tugevaks moraalseks juhiks. Tuhanded katoliiklased ja mittekatoliiklased kogunevad tema ümber, kui ta külastab teisi riike. 2015. aastal esines ta esimest korda ajaloos USA Kongressi ühisistungil.
PAAPSVIITSUSE KOHTA:
Ameerika suursaadik on öelnud, et Vatikan on „kuulamispostina“ võrratu.5 Paavsti struktuur on juba ette valmistatud ülemaailmseks kontrolliks.
On selge, et haav paraneb ja rahvaste pilgud on suunatud Vatikanile, mis sobib Piibli ennustusega.
F. Sellest pidi saama tugev poliitiline jõud (Ilmutuse 13:3, 7).
Vt ülaltoodud punkti E.
G. Sellest pidi saama väga võimas religioosne organisatsioon (Ilmutuse 13:3, 8).
Vt ülaltoodud punkti E.
H. See oleks süüdi jumalateotuses (Ilmutuse 13:5, 6).
Paavstlus on süüdi jumalateotuses, sest tema preestrid väidavad, et nad andestavad patte, ja tema paavstid väidavad end olevat Kristus.
I. See sõdib pühadega ja kiusab neid taga (Ilmutuse 13:7).
Paavstlus kiusas pimedal keskajal taga ja hävitas miljoneid pühakuid.
J. See valitses 42 kuud (Ilmutuse 13:5).
Paavstiamet valitses 42 prohvetlikku kuud ehk 1260 aastat, aastatel 538–1798 pKr.
Punktid H kuni J sobivad samuti selgelt paavstiametiga. Puudutasime neid siin vaid lühidalt, kuna need olid põhjalikult käsitletud õppejuhendis 15, küsimuses 8.
K. Sellel oleks salapärane number 666 (Ilmutuse 13:18).
See salm ütleb: „See on inimese arv” ja Ilmutuse 15:2 viitab „tema nime arvule”. Millisele mehele sa mõtled, kui mõtled paavstiametile? Loomulikult mõtleme paavstile. Mis on tema ametlik nimi?
Siin on katoliku tsitaat: „Rooma paavsti tiitel on Vicarius Filii Dei” (eesti keeles: „Jumala Poja asemik”).6 Malachi Martin kasutab oma teoses „Selle vere võtmed” leheküljel 114 paavsti kohta sama tiitlit. Mõnes Douay piiblitõlkes ütleb Ilmutuse 13:18 allmärkus: „Tema nime numbrid moodustavad selle arvu.” Pange tähele paremal asuvat tabelit, mis näitab, mis juhtub, kui me liidame nime tähtede rooma numbrite väärtused kokku. Jällegi sobib paavstlus identifitseerimispunktiks. Metsaline „märgiga” on paavstlus. Ükski teine võim ajaloos ei sobiks nende 11 jumaliku kirjeldusega. Nüüd, kui oleme metsalise positiivselt identifitseerinud, võime avastada tema märgi ehk autoriteedi sümboli. Aga kõigepealt vaatame Jumala autoriteedi märki.
2. Mis on Jumala autoriteedi märk ehk sümbol?
„Ma andsin neile ka oma hingamispäevad, et need oleksid märgiks minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Issand, kes neid pühitseb“ (Hesekiel 20:12).
„See on igaveseks märgiks minu ja Iisraeli laste vahel, sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa.“ (2. Moosese 31:17)
„Ta sai ümberlõikamise märgi, usu õiguse pitseri, mis tal oli ümberlõikamata põlves, et ta saaks kõigi isaks, kes usuvad ümberlõikamatute põlvede keskel, et õigus arvataks ka neile osaks“ (Rm 4:11).
Vastus: Nendes tekstides ütleb Jumal, et Ta andis meile oma hingamispäeva märgiks oma väest luua ja oma väest meid pühitseda (pöörduda ja päästa). Piiblis kasutatakse sõnu pitser, märk, märk ja märk vaheldumisi.7 Jumala märk, hingamispäev, esindab Tema püha väge valitseda Looja ja Päästjana. Ilmutuse 7:1–3 ütleb, et see kirjutatakse Tema rahva otsaesisele (meeltele – Heebrealastele 10:16). See tähistab, et nad kuuluvad Temale ja neil on Tema iseloom. Heebrealastele 4:4–10 kinnitab seda, öeldes, et kui me siseneme Tema rahusse (saame pääste), peaksime pidama Tema seitsmenda päeva hingamispäeva pühaks kui päästmise sümbolit või märki. Tõeline hingamispäeva pidamine tähendab, et inimene on andnud oma elu Jeesusele Kristusele ja on valmis järgima teda kõikjal, kuhu Jeesus juhib. Kuna Jumala autoriteedi ja väe sümbol, märk on Tema püha hingamispäev, tundub tõenäoline, et ka Jumala väljakutsuja – metsalise – sümbol või märk võib hõlmata püha päeva. Vaatame, kas see nii on.
7Võrdle 1. Moosese 17:11 Roomlastele 4:11-ga ja Ilmutusraamatu 7:3 Hesekieli 9:4-ga.
3. Mida paavstiamet oma autoriteedi sümboliks või märgiks peab?
Vastus: Pange tähele järgmist lõiku katoliku katekismusest:
„Küsimus: Kas teil on mingi muu viis tõestada, et kirikul on võim kehtestada ettekirjutuspühi?”
Vastus: Ilma sellise võimuta poleks ta saanud teha seda, milles kõik tänapäeva usklikud temaga nõustuvad – ta poleks saanud asendada laupäeva, seitsmenda päeva, pidamist nädala esimese päevana pühapäevaga, muudatusega, millele puudub Pühakirjal põhinev autoriteet.“8
Paavstlus ütleb siin, et ta „muutis“ hingamispäeva pühapäevaks ja et praktiliselt kõik kirikud aktsepteerisid uut püha päeva. Seega väidab paavstlus, et pühapäev kui püha päev on tema võimu ja autoriteedi märk või sümbol.
8Stephen Keenan, Õpetuslik katekismus [FRS nr 7] (3. Ameerika trükk, rev.: New York, Edward Dunigan & Bro., 1876), lk 174.
4. Kas Jumal ennustas sellist katset muuta?
Vastus: Jah. Taanieli 7:25 antikristust kirjeldades ütles Jumal, et see „kavatseb muuta aegu ja käsuõpetust”.
A. Kuidas on paavstiamet püüdnud muuta Jumala seadust? Kolmel viisil: oma katekismustest on ta (1) välja jätnud teise käsu kujude kummardamise vastu ja (2) lühendanud
neljanda (hingamispäeva) käsu pikkus 94 sõnalt vaid kaheksale. Hingamispäeva käsk (2. Moosese 20:8–11) määrab hingamispäeva selgelt nädala seitsmenda päevana. Paavstluse katekismuses muudetud kujul kõlab käsk järgmiselt: „Pea meeles, et sa pühitseksid hingamispäeva.“ Nii kirjutatuna võib see viidata igale päevale. Ja lõpuks (3) jagas ta kümnenda käsu
kaheks käsuks.
B. Kuidas on paavstiamet püüdnud muuta Jumala aegu? Kahel viisil: (1) Ta püüdis muuta hingamispäeva algus- ja lõpuaega. Selle asemel, et lugeda hingamispäeva reede õhtust päikeseloojanguni laupäeva õhtuni (3. Moosese 23:32), võttis ta omaks paganliku Rooma tava lugeda päeva laupäeva õhtust südaööst pühapäeva õhtuni. Jumal ennustas, et metsaline ehk antikristus üritab neid „muudatusi“ ellu viia.
Pane tähele järgmist lõiku katoliku katekismusest:
Küsimus: Milline on hingamispäev?
Vastus: Laupäev on hingamispäev.
Küsimus: Miks me tähistame pühapäeva laupäeva asemel?
Vastus: Me pühitseme pühapäeva laupäeva asemel, sest katoliku kirik viis selle püha laupäevalt pühapäevale.
Siin on veel üks katoliku avaldus: "Kirik on Piiblist kõrgemal ja see hingamispäeva pidamise ülekandmine laupäevalt pühapäevale on selle fakti kindel tõestus." 10
Paavstlus väidab nendes viidetes, et edukas hingamispäeva pidamise muutmine pühapäevaseks jumalateenistuseks on tõend selle kohta, et selle autoriteet on suurem ehk "kõrgem" kui Pühakiri.
9Peter Geiermann, Konverteerija katoliku doktriini katekismus (St. Louis, B. Herder Book Co., 1957), lk 50.
10 The Catholic Record (London, Ontario, Kanada, 1. september 1923).
5. Kuidas saaks keegi hea südametunnistusega proovida muuta Jumala püha päeva?
Vastus: Me küsime paavstilt: „Kas te tõesti muutsite hingamispäeva pühapäevaks?“ Ta vastab: „Jah, me muutsime. See on meie autoriteedi ja võimu sümbol või märk.“ Me küsime: „Kuidas te saite seda üldse mõelda?“ Kuigi see on asjakohane küsimus, on küsimus, mille paavstil on ametlikult protestantidele esitatud, veelgi asjakohasem. Palun lugege seda hoolikalt:
„Te ütlete mulle, et laupäev oli juudi hingamispäev, aga kristlik hingamispäev on muudetud pühapäevaks. Muutunud! Aga kelle poolt? Kellel on õigus muuta Kõigeväelisema Jumala selget käsku? Kui Jumal on rääkinud ja öelnud: Pühitse seitsmendat päeva, kes julgeb öelda: Ei, sa võid seitsmendal päeval töötada ja teha igasuguseid ilmalikke asju; aga sa pead pühaks pidama esimese päeva selle asemel? See on ülioluline küsimus, millele ma ei tea, kuidas te vastata saate. Te olete protestant ja väidate, et järgite ainult Piiblit ja ainult Piiblit; aga ometi nii olulises küsimuses nagu ühe päeva pidamine seitsmendast pühaks päevaks lähete te vastuollu Piibli selge sõnaga ja panete selle päeva asemele teise päeva, mille Piibel on käskinud. Käsk pühitseda seitsmendat päeva on üks kümnest käsust; te usute, et ülejäänud üheksa on endiselt kehtivad; kes andis teile volituse neljandat rikkuda? Kui olete oma põhimõtetega järjekindel, kui te tõesti järgite Piiblit ja ainult Piiblit, peaksite suutma toota mingi osa Uuest…“ Testament, milles seda neljandat käsku on selgesõnaliselt muudetud.”11
Kahjuks eksivad nii katoliiklus kui ka protestantism Jumala hingamispäeva – Tema äratundmismärgi – hülgamises.
11Kristliku Õpetuse Raamatukogu: Miks te ei pühitse hingamispäeva? (London: Burns and Oates, Ltd.), lk 3, 4.
Jumala püha hingamispäeva eiravad usujuhid seisavad silmitsi Tema nördimusega.
6. Milliseid pühalikke hoiatusi on Jumal andnud oma seaduse ja oma märgi ehk märgi kohta?
Vastus:
A. Jumal hoiatab usujuhte inimeste komistamise eest, öeldes, et mõned käsud pole olulised (Malakia 2:7–9). Näiteks õpetavad mõned vaimulikud: „Pole tähtis, millist päeva te pühitsete.“
B. Jumal hoiatab inimesi, kes tahavad, et nende teenijad jutlustaksid pigem libedaid väljamõeldisi kui tõde Tema seaduse kohta (Jesaja 30:9, 10).
C. Jumal hoiatab inimesi südame paadutamise eest Tema seaduse tõe vastu (Sakarja 7:12).
D. Jumal väidab, et maa peal toimuvad murrangud, tragöödiad, probleemid ja hädad tulenevad sellest, et inimesed keelduvad Tema seadust järgimast – ja on isegi püüdnud seda muuta (Jesaja 24:4–6).
E. Jumal hoiatab usujuhte, kes keelduvad jutlustamast lõpuaja prohvetiennustusi (Jesaja 29:10, 11).
F. Jumal hoiatab, et juhid, kes õpetavad, et pühade asjade (näiteks Jumala püha hingamispäev) ja tavaliste asjade (näiteks pühapäev) vahel pole tegelikult mingit vahet, saavad osaks Tema meeleheitest (Hesekiel 22:26, 31).
7. Ilmutuse 13:16 ütleb, et inimesed võtavad metsalise märgi otsaesisele või käele.
Mida see tähendab?
Vastus: Otsmik sümboliseerib meelt (Heebrealastele 10:16). Inimesele jääb otsaesisele märk otsusest pidada pühapäeva püha päevana. Käsi on töö sümbol (Koguja 9:10). Inimene jääb käele märgiks, kui ta töötab Jumala pühal hingamispäeval või järgib pühapäevaseadusi praktilistel põhjustel (töö, perekond jne). Märk ehk tunnus, olgu see siis Jumala või metsalise jaoks, on inimestele nähtamatu. Sisuliselt märgistad sa ennast, aktsepteerides kas Jumala märgi – hingamispäeva – või metsalise märgi – pühapäeva. Kuigi inimestele nähtamatu, teab Jumal, kellel on milline märk (2. Timoteosele 2:19).
8. Millise otsustava sõnumi edastab Jumal oma rahvale viimseil päevil vastavalt Jesaja 58:1, 13, 14?
„Hüüa valjusti, ära säästa! Tõsta oma häält nagu pasun! Tee mu rahvale teatavaks nende üleastumine! ... Kui sa oma jala hingamispäevalt eemale hoiad, ei tee mu pühal päeval oma heakskiitu, vaid nimetad hingamispäeva rõõmuks ... siis tunned sa rõõmu Issandast“ (Jesaja 58:1, 13, 14).
Vastus: Ta ütleb, et nad peaksid oma rahvale ütlema, et nad patustavad, kuna nad tallavad Tema püha päeva jalge alt, ja Ta palub neil lõpetada hingamispäeva rikkumise, et Ta saaks neid õnnistada. Ta tahab, et Tema sõnumitooja räägiks valjusti, et inimesed kuuleksid. Pane tähele, et ka kolmas ingel Ilmutuse 14:9–12 salmides, kes toob sõnumi metsalise märgist, räägib valju häälega (salm 9). See sõnum on liiga oluline, et seda tavalisena käsitleda. See on elu ja surma küsimus! Jeesus ütleb, et Tema lambad ehk rahvas järgnevad Teda, kui Ta neid kutsub (Johannese 10:16, 27).
9. Kas inimestel, kes peavad pühapäeva püha päevana, on nüüd metsalise märk?
Vastus: Absoluutselt mitte! Keegi ei saa metsalise märki enne, kui pühapäevane jumalateenistus muutub seadusega pealesunnitud küsimuseks. Sel ajal saavad need, kes otsustavad järgida metsalise valeõpetusi ja kummardada pühapäeval – metsalise võltspühal – tema märgi. Need, kes järgivad Jeesust ja kuuletuvad Tema tõele, peavad Tema hingamispäeva pühaks ja võtavad vastu Tema märgi. Need, kes loodavad tulevikus metsalise märgist keelduda, peavad juba praegu astuma Jeesuse hingamispäeva lipu alla. Tema vägi on kättesaadav neile, kes Talle kuuletuvad (Apostlite teod 5:32). Ilma Temata ei saa me midagi teha (Johannese 15:5). Temaga on kõik võimalik (Markuse 10:27).
10. Keda nägi Johannes Jumala igaveses kuningriigis Ilmutusraamatu järgi?
Vastus: Vastus on kolmeosaline ja väga selge:
A. Need, kellel on Jumala märk – tunnustäht (Tema hingamispäev) – otsaesisel (Ilmutuse 7:3, 4).
B. Need, kes keeldusid samastumast metsalise või tema kujuga ja kes keeldusid tema märgi või nime kandmisest oma otsaesisele (Ilmutuse 15:2).
C. Inimesed, kes – täna ja igavikus – järgivad Jeesuse juhatust, usaldades Teda täielikult kõiges (Ilmutuse 14:4).
11. Mida ütleb Jeesus tänapäeva inimestele?
„Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus“ (Johannese 8:12).
Vastus: Milline fantastiline lubadus! Kui me Teda järgime, ei satu me pimedusse, vaid saame osa aulisest tõest. Lisaks, Tema järgimine ja Tema hingamispäeva pidamine paneb Jumala märgi meie otsaesisele ja kaitseb meid kohutavate nuhtluste eest (Psalm 91:10), mis langevad sõnakuulmatute peale (Ilmutusraamat 16). See märgistab meid ka valmisolekuna muundamiseks Jeesuse teisel tulekul. Millist õnnistatud kaitset ja kindlust on Jumal meile pakkunud!
Kiireloomuline hoiatus
Sa avastad veelgi hämmastavamat infot, kui uurid kolme viimast õppejuhendit üheksast, mis käsitlevad Ilmutuse 14:6–14 kolme ingli sõnumit. Need õppejuhendid selgitavad (1) Ameerika Ühendriikide rolli maakera viimases konfliktis, (2) kuidas maailma kirikud ja religioonid on seotud, (3) millised maailma tingimused vallandavad maakera viimase lahingu ja (4) Saatana hämmastavat strateegiat miljardite inimeste petmiseks. Kui sind huvitab, mida protestantlikud kirikud ütlevad paavsti väite kohta muuta hingamispäev pühapäevaks, siis järgmisel kahel leheküljel olevad tsitaadid annavad šokeerivad vastused.
12. Jumal palub sul pühitseda Tema püha seitsmenda päeva hingamispäeva märgiks, et oled vastu võtnud Tema pääste ja järgid Teda kõikjal, kuhu Ta sind juhib. Kas sa otsustad nüüd hakata Tema hingamispäeva pühaks pidama?
Vastus:
Mõtteküsimused
Kirikute ja teiste ametivõimude kommentaarid hingamispäeva kohta
Vastus:
Baptist: „Oli ja on käsk pühitseda hingamispäeva, aga see hingamispäev ei olnud pühapäev. ... Siiski öeldakse ja teatava võidukusega, et hingamispäev viidi nädala seitsmendalt päevalt esimesele päevale. ... Kust leida sellise tehingu kohta ülestähendusi? Mitte Uuest Testamendist – absoluutselt mitte. Pühakirjas pole mingeid tõendeid hingamispäeva institutsiooni muutmise kohta nädala seitsmendalt päevalt esimesele päevale.“ Dr Edward T. Hiscox, raamatu „The Baptist Manual“ autor, ettekandes, mis loeti ette New Yorgi pastorite konverentsil 13. novembril 1893.
Katoliiklane: „Võite lugeda Piiblit 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni ja te ei leia ühtegi rida, mis lubaks pühapäeva pühitseda. Pühakiri nõuab laupäeva religioosset pühitsemist – päeva, mida [katoliiklased] kunagi ei pühitse.“ James Cardinal Gibbons, The Faith of Our Fathers, 93. trükk, 1917, lk 58.
Kristuse Kirik: „Lõpuks on meil sellel teemal Kristuse tunnistus. Markuse 2:27 ütleb ta:
„Hingamispäev tehti inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks.“ Sellest lõigust on ilmne, et hingamispäev ei tehtud mitte ainult iisraellaste jaoks, nagu Paley ja Hengstenberg tahavad meid uskuma panna, vaid inimese ... see tähendab inimkonna jaoks. Seega järeldame, et hingamispäev pühitseti algusest peale ja et see anti Aadamale juba Eedenis ühe neist ürgsetest institutsioonidest, mille Jumal määras kõigi inimeste õnneks.“ Robert Milligan, Scheme of Redemption, (St. Louis, The Bethany Press, 1962), lk 165.
Koguduseliikmed: „Kristlik hingamispäev [pühapäev] ei ole Pühakirjas kirjas ja algkirik ei nimetanud seda hingamispäevaks.“ Dwight's Theology, kd 4, lk 401. Episkopaalkirik: „Pühapäev (Rooma kalendri järgi Dies Solis, „päikesepäev“, kuna see on pühendatud päikesele), nädala esimene päev, võeti varakristlaste poolt jumalateenistuse päevana omaks. ... Uues Testamendis ei ole selle pidamise kohta mingeid eeskirju sätestatud ega ole selle pidamist isegi kohustuslik.“ „Sunday,“ A Religious Encyclopedia, kd 3, (New York, Funk and Wagnalls, 1883) lk 2259.
Luterlik: „Issanda päeva [pühapäeva] pühitsemine ei põhine mitte Jumala käsul, vaid kiriku autoriteedil.“ Augsburgi usutunnistus, tsiteeritud katoliku hingamispäeva käsiraamatu 2. osa 1. peatüki 10. jaotises.
Metodist: „Võtame näiteks pühapäeva. Uues Testamendis on vihjeid selle kohta, kuidas kirik hakkas pidama nädala esimest päeva oma jumalateenistuse päevaks, kuid seal pole ühtegi lõiku, mis käsiks kristlastel seda päeva pidada või juudi hingamispäeva sellele päevale üle kanda.“ Harris Franklin Rall, Christian Advocate, 2. juuli 1942.
Moody Piibliinstituut: „Hingamispäev oli Eedenis siduv ja see on olnud jõus sellest ajast peale. See neljas käsk algab sõnaga „pea meeles“, mis näitab, et hingamispäev oli juba olemas, kui Jumal kirjutas Siinai mäel seaduse kivitahvlitele. Kuidas saavad inimesed väita, et see üks käsk on tühistatud, kui nad möönavad, et ülejäänud üheksa on endiselt siduvad?“ D. L. Moody, „Weighed and Wanting“, lk 47.
Presbüterlane: „Seega, kuni pole võimalik tõestada, et kogu moraaliseadus on tühistatud, jääb hingamispäev püsima. ... Kristuse õpetus kinnitab hingamispäeva igavest kehtivust.“ T. C. Blake, D.D., Theology Condensed, lk 474, 475.
Nelipühikirik: „Miks me pühapäeval jumalateenistusi peame? Kas Piibel ei õpeta meile, et laupäev peaks olema Issanda päev?“ ... Ilmselt peame vastust otsima mujalt kui Uuest Testamendist.“ David A. Womack, „Kas pühapäev on Issanda päev?“ The Pentecostal Evangel, 9. august 1959, nr 2361, lk 3.
Entsüklopeedia: „Pühapäev oli nimetus, mille paganad andsid nädala esimesele päevale, sest see oli päev, mil nad kummardasid päikest. ... Seitsmenda päeva õnnistas ja pühitses Jumal ise ning ... ta nõuab oma loodult, et nad peaksid seda talle pühaks. See käsk on universaalne ja igavene kohustus.“ Eadie's Biblical Cyclopedia, 1890. aasta väljaanne, lk 561.
