7. õppetund 27-st • ⏱ 10–15 minutit • ✅ Tasuta • 📖 Piiblil põhinev
Lesson 6:
Written in Stone!
Ajaloo kadunud päev – taasavasta selle tähendus
Enamik inimesi tänapäeval ei taipa, et iidne jumalateenistuse päev on vaikselt mälust ununenud, kuid ometi on see piibelliku tõe keskmes. Uurige, kuidas ja miks see püha päev loomisel anti ja kogu Pühakirjas säilitati. Samuti näete, miks selle kadunud päeva mõistmine on tänapäeva usklikele oluline – see mõjutab jumalateenistust, kuulekust ja vaimset vaatenurka.
Selles uuringus saate teada:
• Kus see „kadunud päev” Piiblis esineb ja kuidas see loomisel alguse sai
• Miks Jeesus ja apostlid jätkasid selle tähistamist vastavalt Pühakirjale
• Kuidas hingamispäeva traditsioonides valesti mõisteti ja muudeti ning mida Piibel tegelikult ütleb
• Milline tähtsus on sellel päeval usklikele tänapäeval jumalateenistuses, kuulekuses ja vaimses uuenemises

1. Mis päeval Jeesus tavapäraselt Jumalat kummardas?
„Ja ta jõudis Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumuse järgi hingamispäeval sünagoogi ja tõusis püsti lugema.“ Luuka 4:16
Vastus: Jeesusel oli kombeks hingamispäeval jumalat kummardada.
2. Aga milline ajaloopäev on kaduma läinud?
Seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev (2. Moosese 20:10).
Nädala esimesel päeval, väga vara hommikul, kui hingamispäev oli möödas, tulid nad hauale päikesetõusul (Markuse 16:1, 2).
Vastus: Sellele küsimusele vastamiseks on vaja veidi detektiivitööd. Paljud usuvad, et hingamispäev on nädala esimene päev, pühapäev, aga Piibel ütleb tegelikult, et hingamispäev on päev, mis eelneb nädala esimesele päevale. Pühakirja järgi on hingamispäev nädala seitsmes päev ehk laupäev.


3. Kust hingamispäev pärit on?
Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Ja seitsmendal päeval oli Jumal lõpetanud oma töö, mis Ta oli teinud, ja puhkas seitsmendal päeval kõigist oma töödest, mis Ta oli teinud. Siis õnnistas Jumal seitsmendat päeva ja pühitses selle (1. Moosese 1:1; 2:2, 3).
Vastus: Jumal lõi hingamispäeva loomise ajal, kui Ta lõi maailma. Ta puhkas hingamispäeval ning õnnistas ja pühitses selle ehk Ta eraldas selle pühaks otstarbeks.
4. Mida ütleb Jumal kümnes käsus hingamispäeva kohta?
Pea meeles hingamispäeva, et sa seda pühaks peaksid! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma töid, aga seitsmes päev on Issanda, su Jumala hingamispäev. Sel päeval ei tohi sa teha mingit tööd: sina ega su poeg ega tütar ega su sulane ega su teenijanna ega su kariloom ega võõras, kes on su väravais! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis nende sees on, aga seitsmendal päeval puhkas. Seepärast õnnistas Issand hingamispäeva ja pühitses selle (2. Moosese 20:8–11).
Siis andis Issand mulle kaks kivitahvlit, millele oli kirjutatud Jumala sõrmega (5. Moosese 9:10).
Vastus: Kümnest käsust neljandas ütleb Jumal, et me peaksime pühitsema seitsmenda päeva hingamispäeva Tema püha päevana. Paistab, et Jumal teadis, et inimesed kipuvad Tema hingamispäeva unustama, seega alustas Ta seda käsku sõnaga meeles pidama.


5. Aga kas kümmet käsku pole mitte muudetud?
2. Moosese 20:1 ütleb: „Jumal rääkis kõik need sõnad, öeldes [kümme käsku järgnevad salmides 2–17]. Jumal ütles: „Oma lepingut ma ei riku ega muuda sõna, mis on lähtunud mu huulilt” (Psalm 89:34). Jeesus ütles: „Hõlpsamini kaovad taevas ja maa kui üksainus täheke käsuõpetusest” (Luuka 16:17).
Vastus: Ei, tõepoolest! Jumala moraaliseadusel on võimatu muutuda. Kõik kümme käsku on tänapäevalgi siduvad. Nii nagu ülejäänud üheksa käsku pole muutunud, pole muutunud ka neljas käsk.

6. Kas apostlid pidasid seitsmendal päeval hingamispäeva?
Siis läks Paulus, nagu tal kombeks, nende juurde sisse ja arutles nendega kolm hingamispäeva Pühakirja põhjal (Apostlite teod 17:2).
Paulus ja ta kaaslased läksid hingamispäeval sünagoogi ja istusid maha (Apostlite teod 13:13, 14).
Hingamispäeval läksime linnast välja jõe äärde, kus oli kombeks palvetada, ja istusime maha ning rääkisime seal kogunenud naistega (Apostlite teod 16:13).
[Paulus] arutles sünagoogis igal hingamispäeval ja veenis nii juute kui ka kreeklasi (Apostlite teod 18:4).
Vastus: Jah. Apostlite tegude raamat teeb selgeks, et Paulus ja algkogudus pidasid hingamispäeva.
7. Kas ka paganad kummardasid seitsmendal päeval, hingamispäeval?
Jumal ütles: „Õnnis on mees, kes hoiab hingamispäeva rüvetamast! Ja võõramaalased, kes liituvad Issandaga, kõik need, kes hoiavad hingamispäeva rüvetamast ja peavad kinni minu lepingust – needki ma toon oma pühale mäele ja teen nad rõõmsaks oma palvekojas, sest minu koda hüütakse palvekojaks kõigile rahvastele” (Jesaja 56:2, 6, 7, rõhutus lisatud).
Apostlid õpetasid seda: Kui juudid sünagoogist välja läksid, palusid paganad, et neile järgmisel hingamispäeval neid sõnu kuulutataks. Järgmisel hingamispäeval tuli peaaegu terve linn kokku Jumala sõna kuulama (Apostlite teod 13:42, 44, rõhutus lisatud).
Ta arutles sünagoogis igal hingamispäeval ja veenis nii juute kui ka kreeklasi (Apostlite teod 18:4, rõhutus lisatud)
Vastus: Algkiriku apostlid mitte ainult ei kuuletunud Jumala hingamispäeva käsule, vaid õpetasid ka pöördunud paganaid hingamispäeval jumalateenistust pidama.

8. Aga kas hingamispäev ei muudetud pühapäevaks?
Vastus: Ei. Pühakirjas pole kusagil vihjet sellele, et Jeesus, Tema Isa või apostlid oleksid kunagi mingil ajal või mingil asjaolul püha seitsmenda päeva hingamispäeva mõneks teiseks päevaks muutnud. Tegelikult õpetab Piibel vastupidist. Mõelge ise tõenditele:
A. Jumal õnnistas hingamispäeva.
„Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle“ (2. Moosese 20:11).
„Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses selle“ (1. Moosese 2:3).
B. Kristus eeldas, et Tema rahvas peab ikka veel hingamispäeva aastal 70 pKr, kui Jeruusalemm hävitati.
Teades täpselt, et Rooma hävitab Jeruusalemma aastal 70 pKr, hoiatas Jeesus oma järgijaid selle aja eest, öeldes: „Aga paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval!” (Matteuse 24:20, rõhutus lisatud). Jeesus tegi selgeks, et Tema rahvas peab hingamispäeva isegi 40 aastat pärast Tema ülestõusmist.
C. Naised, kes tulid Kristuse surnukeha võidma, pidasid hingamispäeva.“ (Markuse 15:37, 42), mida nüüd nimetatakse suureks reedeks.
Jeesus suri „päeval enne hingamispäeva“ (Markuse 15:37, 42), mida sageli nimetatakse „suureks reedeks“. Naised valmistasid vürtse ja salve Tema keha võidmiseks ning seejärel „puhkasid hingamispäeval käsu järgi“ (Luuka 23:56). Alles „kui hingamispäev oli möödas“ (Markuse 16:1), tulid naised „nädala esimesel päeval“ (Markuse 16:2) oma kurba tööd jätkama. Seejärel leidsid nad Jeesuse „nädala esimesel päeval vara üles tõusmas“ (salm 9), mida tavaliselt nimetatakse „ülestõusmispühaks“. Pange tähele, et hingamispäev „käsu järgi“ oli päev enne ülestõusmispühapäeva, mida me nüüd nimetame laupäevaks.
D. Apostlite tegude autor Luukas ei viita jumalateenistuse päeva muutmisele.
Piiblis pole muutusest mingit ülestähendust. Apostlite tegude raamatus ütleb Luukas, et ta kirjutas oma evangeeliumi (Luuka raamatu) Jeesuse „kõigist“ õpetustest (Apostlite teod 1:1–3). Kuid ta ei kirjutanud kunagi hingamispäeva muutmisest.
Kõik Jumala igaveses kuningriigis peavad hingamispäeva pühaks.
9. Mõned inimesed ütlevad, et hingamispäeva peetakse Jumala uuel maal. Kas see on õige?
Sest otsekui uued taevad ja uus maa, mille ma teen, jäävad minu ette, ütleb Issand, nõnda jäävad püsima teie suguvõsa ja teie nimi. Ja sünnib, et ühest noorkuust noorkuusse ja ühest hingamispäevast hingamispäevani tuleb kõik liha minu ette kummardama, ütleb Issand (Jesaja 66:22, 23).
Vastus: Jah. Piibel ütleb, et igas vanuses päästetud inimesed peavad uuel maal hingamispäeva.


10. Aga kas pühapäev pole mitte Issanda päev?
Nimetage hingamispäeva rõõmuks, Issanda pühaks päevaks (Jesaja 58:13).
Inimese Poeg on ka hingamispäeva Issand (Matteuse 12:8).
Vastus: Piibel räägib Issanda päevast Ilmutusraamatu 1:10, seega on Issandal eriline päev. Kuid ükski pühakirjasalm ei viita pühapäevale kui Issanda päevale. Piibel nimetab seitsmenda päeva hingamispäeva selgelt Issanda päevaks. Ainus päev, mida Issand on kunagi õnnistanud ja enda omaks pidanud, on seitsmenda päeva hingamispäev.
11. Kas me ei peaks pühapäeva pühitsema Kristuse ülestõusmise auks?
Kas te ei tea, et meid kõiki, kes oleme ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud tema surmasse? Seepärast oleme koos temaga maha maetud surmaristimise kaudu, et otsekui Kristus äratati surnuist üles Isa au läbi, nõnda ka meie käiksime uues elus. Sest kui me oleme liidetud tema surma sarnasusega, siis oleme kindlasti ka tema ülestõusmise sarnasusega, teades seda, et meie vana inimene löödi koos temaga risti, et patuse ihu kaotataks, et me enam ei oleks patu orjad (Rm 6:3–6).
Vastus: Ei! Piibel ei soovita kunagi pühapäeva pühitsemist ülestõusmise auks ega ühelgi muul põhjusel. Me austame Kristust Tema otseste käskude kuuletumisega (Johannese 14:15), mitte Tema igavese seaduse asendamisega inimeste loodud traditsioonidega.


12. Kui pühapäeva pühitsemist Piiblis ei ole, siis kelle idee see oli?
Ta kavatseb muuta aegu ja Seadust (Taaniel 7:25). Te olete oma pärimusega Jumala käsu tühjaks teinud. Ja asjata teenivad nad mind, õpetades õpetustena inimeste käske (Matteuse 15:6, 9). Tema preestrid on rikkunud minu Seadust ja teotanud minu pühi asju. Tema prohvetid on need krohvinud toormördiga, öeldes: „Nõnda ütleb Issand Jumal!”, kuigi Issand ei ole rääkinud (Hesekiel 22:26, 28).
Vastus: Umbes 300 aastat pärast Jeesuse ülestõusmist, osaliselt juutidevastase vihkamise tõttu, pakkusid eksinud mehed välja, et Jumala püha jumalateenistuspäev tuleks muuta laupäevalt pühapäevaks. Jumal ennustas seda ja nii see ka läks. See viga kandus edasi meie pahaaimamatule põlvkonnale faktina. Pühapäeva pidamine on aga pelgalt inimeste traditsioon ja rikub Jumala seadust, mis käsib hingamispäeva pidada. Ainult Jumal saab päeva pühaks teha. Jumal õnnistas hingamispäeva ja kui Jumal õnnistab, ei saa keegi seda tagasi võtta (4. Moosese 23:20).
13. Aga kas Jumala seaduse rikkumine pole ohtlik?
Sa ei tohi midagi lisada sõnale, mille ma sulle annan, ega sellest midagi ära võtta, et sa peaksid Issanda, oma Jumala käske, mis ma sulle annan (5. Moosese 4:2). Iga Jumala sõna on puhas. Ära lisa midagi tema sõnadele, et ta sind ei noomiks ja sa ei leitaks valetajaks (Õpetussõnad 30:5, 6).
Vastus: Jumal on keelanud inimestel Tema seadust muuta, olgu siis kustutamise või lisamisega. Jumala seaduse rikkumine on üks ohtlikumaid asju, mida inimene teha saab, sest Jumala seadus on täiuslik ja loodud meid kurja eest kaitsma.


14. Miks Jumal üldse hingamispäeva lõi?
A. Loomise märk.
Pea meeles hingamispäeva, et sa seda pühaks peaksid! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, aga seitsmendal päeval puhkas. Seepärast õnnistas Issand hingamispäeva ja pühitses selle (2. Moosese 20:8, 11).
B. Lunastuse ja pühitsuse märk.
„Ma andsin neile ka oma hingamispäevad, et need oleksid märgiks minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Issand, kes neid pühitseb“ (Hesekiel 20:12).
Vastus: Jumal andis hingamispäeva kahekordse märgina: (1) see on märk sellest, et Ta lõi maailma kuue sõnasõnalise päevaga ja (2) see on ka märk Jumala vägevast väest inimesi lunastada ja pühitseda. Kristlase loomulik reaktsioon on armastada seitsmenda päeva hingamispäeva kui Jumala hinnalist loomise ja lunastuse märki (2. Moosese 31:13, 16, 17; Hesekiel 20:20). Jumala hingamispäeva jalge alla tallamine on väga lugupidamatu. Jesaja 58:13, 14 ütleb Jumal, et kõik, kes tahavad õnnistatud saada, peavad oma jalad Tema pühalt päevalt maha võtma.
15. Kui oluline on hingamispäeva pühitsemine?
Patt on seadusetus [seaduse rikkumine] (1. Johannese 3:4).
Patu palk on surm (Rm 6:23).
Kes aga peab kogu Seadust, aga eksib ühes asjas, see on süüdi kõigis asjades (Jk 2:10).
Kristus kannatas ka meie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes (1. Peetruse 2:21).
Temast sai igavese pääste looja kõigile, kes talle kuuletuvad (Heebrealastele 5:9).
Vastus: See on elu ja surma küsimus. Hingamispäeva kaitseb ja toetab Jumala seaduse neljas käsk. Kümne käsu tahtlik rikkumine on patt. Kristlased järgivad rõõmuga Kristuse eeskuju hingamispäeva pidamisel.


16. Kuidas suhtub Jumal usujuhtidesse, kes hingamispäeva eiravad?
„Tema preestrid on rikkunud mu Seadust ja teotanud mu pühi asju; nad ei ole teinud vahet püha ja mittepüha vahel ... ja nad on peitnud oma silmad mu hingamispäevade eest, nõnda et ma olen nende seas teotatud ... Seepärast olen ma valanud nende peale oma raevu“ (Hesekiel 22:26, 31).
Vastus: Kuigi on usujuhte, kes peavad pühapäeva pühaks, kuna nad ei tea paremini, siis need, kes seda tahtlikult teevad, teotavad seda, mida Jumal on pühaks nimetanud. Varjates oma silmi Jumala tõelise hingamispäeva eest, on paljud usujuhid pannud ka teisi seda teotama. Miljoneid on selles küsimuses eksitatud. Jeesus noomis varisere, kes teesklesid Jumala armastamist, tühistades samal ajal oma traditsiooniga ühe kümnest käsust (Markuse 7:7–13).
17. Kas hingamispäeva pidamine mõjutab inimesi isiklikult?
Kui te armastate mind, siis pidage minu käske (Johannese 14:15).
Kes teab teha head ja ei tee, sellele on see patt (Jk 4:17).
Õndsad on need, kes peavad Tema käske, et neil oleks meelevald süüa elupuust ja nad võiksid väravatest linna minna (Ilmutusraamat 22:14).
Ta [Jeesus] ütles neile: „Hingamispäev on seatud inimese jaoks ja mitte inimene hingamispäeva jaoks” (Markuse 2:27).
Vastus: Jah! Hingamispäev on kingitus Jumalalt, kes tegi selle sulle pelgupaigaks maailmast! On loomulik, et inimesed, kes Teda armastavad, tahavad pidada Tema hingamispäeva käsku. Tõepoolest, armastus ilma käskude pidamiseta ei ole tegelikult üldse armastus (1. Johannese 2:4). See on otsus, mille me kõik peame tegema, ja me ei saa seda vältida. Hea uudis on see, et hingamispäeva pidamise valimine õnnistab sind sügavalt!
Hingamispäeval võid vabalt – süütundeta! – lõpetada oma igapäevased tegevused, nagu töö ja ostlemine, ning veeta selle asemel aega universumi Loojaga. Jumala kummardamine koos teiste usklikega, aja veetmine perega, looduses jalutamine, vaimselt inspireerivate materjalide lugemine ja isegi haigete külastamine ja julgustamine on kõik head viisid hingamispäeva pühitsemiseks. Pärast kuue tööpäeva stressi on Jumal andnud sulle hingamispäeva anni, et puhata oma tööst ja toita oma hinge. Võid kindel olla, et Ta teab, mis on sulle parim!


18. Kas sa tahaksid austada Jumalat, pidades pühaks Tema seitsmenda päeva hingamispäeva?
Vastus:
Mõtteküsimused
1. Aga kas hingamispäev pole mitte ainult juutidele?
Ei. Jeesus ütles: „Hingamispäev on seatud inimese pärast” (Markuse 2:27). See ei ole ainult juutide, vaid ka kõigi meeste ja naiste pärast kõikjal maailmas. Juudi rahvas ei eksisteerinudki enne, kui 2500 aastat pärast hingamispäeva seadmist.
2. Kas Apostlite teod 20:7–12 ei tõesta, et jüngrid pidasid pühapäeva pühaks?
Piibli järgi algab iga päev päikeseloojanguga ja lõpeb järgmise päikeseloojanguga (1. Moosese 1:5, 8, 13, 19, 23, 31; 3. Moosese 23:32) ning päeva pime osa on esimene. Seega algab hingamispäev reede õhtul päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul päikeseloojanguga. See Apostlite tegude 20. peatükis käsitletud koosolek toimus pühapäeva pimedal ajal ehk ajal, mida me praegu nimetame laupäeva õhtuks. See oli laupäevaõhtune koosolek ja see kestis südaööni. Paulus oli hüvastijättureisil ja teadis, et ta ei näe neid inimesi enam (salm 25). Pole ime, et ta nii kaua jutlustas! (Ükski regulaarne iganädalane jumalateenistus poleks kestnud terve öö.) Paulus oli valmis järgmisel päeval lahkuma (salm 7). Leivamurdmisel pole siin erilist tähtsust, sest nad murdsid leiba iga päev (Apostlite teod 2:46). Selles lõigus pole viidet sellele, et esimene päev on püha, ega sellele, et need varakristlased seda nii pidasid. Samuti pole mingeid tõendeid selle kohta, et hingamispäeva oleks muudetud. (Muide, seda kohtumist mainitakse ilmselt ainult seetõttu, et Eutühhos äratati imekombel ellu pärast seda, kui ta oli surnuks kukkunud.) Hesekieli 46:1 viitab Jumal pühapäevale kui ühele kuuest tööpäevast.
3. Kas 1. Korintlastele 16:1, 2 ei räägi pühapäevakooli pakkumistest?
Ei. Siin ei viidata avalikule jumalateenistusele. Raha tuli kodus privaatselt kõrvale panna. Paulus kirjutas, et paluda Väike-Aasia kogudustel aidata oma vaeseid vendi Jeruusalemmas (Rm 15:26–28). Kõik need kristlased pidasid hingamispäeva pühaks, seega soovitas Paulus, et nad paneksid pühapäeva hommikul pärast hingamispäeva lõppu midagi kõrvale oma abivajavatele vendadele, et see oleks tema tulekul käepärast. Seda tuli teha privaatselt ehk teisisõnu kodus. Siin ei viidata pühapäevale kui pühale päevale.
4. Aga kas aeg pole Kristuse ajast peale kadunud ja nädalapäevad muutunud?
Ei. Õpetlased ja ajaloolased on ühel meelel, et kuigi kalender on muutunud, pole iganädalane seitsmepäevane tsükkel kunagi muutunud. Seega võite olla kindlad, et meie seitsmes päev on sama seitsmes päev, mida Jeesus pühaks pidas!
5. Kas Johannese 20:19 ei ole mitte ülestähendus jüngritest, kes seadsid pühapäeva pidamise sisse ülestõusmise auks?
Ei. Jüngrid ei uskunud sel ajal, et ülestõusmine oli toimunud. Nad olid sinna kogunenud juutide kartuses. Kui Jeesus nende keskele ilmus, noomis ta neid, sest nad ei uskunud neid, kes olid teda pärast ülestõusmist näinud (Markuse 16:14). Pole mingit vihjet sellele, et nad pidasid pühapäeva pühaks. Ainult kaheksa teksti Uues Testamendis mainivad nädala esimest päeva ja ükski neist ei vihja, et see on püha.
6. Kas Koloslastele 2:14–17 ei kaota seitsmenda päeva hingamispäeva?
Sugugi mitte. See viitab ainult iga-aastastele tseremoniaalsetele hingamispäevadele, mis olid tulevaste asjade vari, mitte seitsmenda päeva hingamispäevale. Muistses Iisraelis oli seitse iga-aastast püha ehk festivali, mida samuti nimetati hingamispäevadeks (vt 3Ms 23). Need olid lisaks Issanda hingamispäevadele (3Ms 23:38) ehk seitsmenda päeva hingamispäevale. Nende peamine tähendus oli risti ettekuulutamine või sellele osutamine ja lõppes ristiga. Jumala seitsmenda päeva hingamispäev kehtestati enne Aadama pattu ja seetõttu ei saanud see ettekuulutada midagi patust vabanemise kohta. Seepärast eristab ja mainib Koloslastele 2. peatükk hingamispäevi, mis olid vari.
7. Kas kirjakoha Roomlastele 14:5 kohaselt pole päeva tähistamine mitte isikliku arvamuse küsimus?
Pane tähele, et terve peatükk räägib üksteise kohtumõistmisest (salmid 4, 10, 13) kahtlaste asjade pärast (salm 1). Küsimus ei ole siin seitsmenda päeva hingamispäevas, mis on osa moraaliseadusest, vaid teistes usupühades. Juudi kristlased mõistsid kohut paganatest kristlaste üle selle eest, et nad neid ei pühitse. Paulus ütleb lihtsalt: ärge mõistke üksteise üle kohut. See tseremoniaalne seadus ei ole enam siduv.
