9. õppetund 27-st • ⏱ 10–15 minutit • ✅ Tasuta • 📖 Piiblil põhinev
Puhtus ja vägi: ristimise tähendus
Igaüks tunneb end rõhutuna süütunde, kahetsuse ja harjumuste all, millest ta sooviks vabaneda. Piibel näitab, et Jumal pakub täielikku puhastust ja uut algust – mitte ainult sõnades, vaid ka elu muutva ristimise sümboli kaudu. See õppetund paljastab, mida ristimine tegelikult sümboliseerib ja kuidas Kristusega koos käimine toob nii puhtust kui ka vaimset väge.
Selles uuringus saate teada:
• Miks ristimine sümboliseerib patule suremist ja uude ellu tõusmist Kristuses
• Mida Piibel õpetab ristimise õige tähenduse ja viisi kohta
• Kuidas ristimine peegeldab andestust, kuulekust ja vaimset muutumist
• Miks ristimine on nii isiklik pühendumus kui ka avalik usu tunnistus
1. Kas ristimine on tõesti hädavajalik?
„Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka“ (Markuse 16:16).
Vastus: Jah! Kuidas saaks seda veel lihtsamalt öelda?
2. Aga ristil olev varas ei saanud ristimist, miks peaksime siis meie olema?
„Tema teab, millist tegu me oleme, tal on meeles, et me oleme põrm” (Psalm 103:14).
Vastus: Samuti ei taastanud ristil olev varas seda, mida ta oli varastanud, nagu Issand Hesekieli 33:15 oma rahvast juhendab. Jumal peab meid vastutavaks selle eest, mida me suudame teha, kuid Ta tunnistab ka „tolmu” piiratust. Ta ei nõua füüsilist võimatust. Kui varas oleks ristilt alla tulnud, oleks ta ristitud. Iga inimene, kes on võimeline, peaks saama ristitud.
3. On palju talitusi, mida nimetatakse ristimiseks. Kas ükski neist pole mitte vastuvõetav, eeldusel, et inimene on selle suhtes siiras?
„Üks Issand, üks usk, üks ristimine“ (Efeslastele 4:5).
Vastus: Ei. On ainult üks tõeline ristimine. Kõik teised niinimetatud ristimised on võltsingud. Sõna „ristimine” tuleb kreekakeelsest sõnast „baptisma”. See tähendab „vee alla kastmist, uputamist või kastmist”. Uues Testamendis on vedelike pealekandmise kirjeldamiseks kaheksa kreekakeelset sõna. Kuid nende erinevate sõnade hulgas – mis tähendavad piserdama, valama või kastma – kasutatakse ristimise kirjeldamiseks ainult seda, mis tähendab „kastma” (baptizo).
Märkus: Kuradi ristimisplaan „buffet’“ ütleb: „Vali ise. Ristimismeetod ei oma tähtsust. Vaim loeb.“ Aga Piibel ütleb: „Üks Issand, üks usk, üks ristimine.“ Seal öeldakse ka: „Kuuletage Issanda häält, mis ma teile räägin“ (Jeremija 38:20).
4. Kuidas Jeesus ristiti?
„Jeesus ... ristiti Johannese poolt Jordanis. Ja kohe tuli ta veest välja ...“ (Markuse 1:9, 10).
Vastus: Jeesus ristiti vee alla kastmise teel. Pane tähele, et pärast seda talitust tuli Ta veest välja. Jeesus ristiti Jordanis, mitte kaldal, nagu paljud usuvad. Ristija Johannes leidis alati ristimiseks koha, kus oli palju vett (Johannese 3:23), seega oli see piisavalt sügav.
Piibel ütleb, et meid kutsutakse järgima Jeesuse eeskuju (1. Peetruse 2:21).
5. Aga kas algkiriku juhid ei muutnud ristimise meetodit?
„Nii Filippus kui ka eunuhh läksid vette ja Filippus ristis tema. Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse ära.“ (Apostlite teod 8:38, 39)
Vastus: Ei. Palun pange tähele, et Filippus, algkristliku kiriku juht, ristis Etioopia laekuri vee alla kastmise teel täpselt nii, nagu Ristija Johannes ristis Jeesuse. Ühelgi inimesel, olenemata tema positsioonist kirikus, pole õigust muuta Jumala otseseid käske.
6. Kes kehtestas teised niinimetatud ristimised, mis tänapäeval eksisteerivad, kuna Jeesus ja jüngrid ristisid vee alla kastmise teel?
Asjata teenivad nad mind, õpetades õpetustena inimeste käske (Matteuse 15:9).
Vastus: Eksitatud inimesed on toonud sisse teisi ristimisvorme, mis on otseses vastuolus Jumala Sõnaga. Jeesus ütles: „Miks teie ise rikute Jumala käsku oma pärimuse pärast? Ja te olete oma pärimusega Jumala käsu tühiseks teinud” (Matteuse 15:3, 6). Inimeste õpetust järgiv jumalateenistus on tühine. Mõelge vaid! Inimesed on ristimise püha talitust rikkunud, püüdes seda tähtsusetuks muuta. Pole ime, et Piibel manitseb meid võitlema usu eest, mis on kord pühadele antud (Juuda 1:3).
7. Mida peab inimene ristimiseks valmistumiseks tegema?
Vastus:
A. Õppige tundma Jumala nõudeid. „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides ... ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20).
B. Usu Jumala Sõna tõde. „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse“ (Markuse 16:16).
C. Parandage meelt ja pöörduge oma pattudest ning kogege pöördumist. „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andeksandmiseks“ (Apostlite teod 2:38).
„Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks!” (Apostlite teod 3:19).
Kui mind ristitakse, kinnitan oma usku Jeesuse surma, matmisse ja ülestõusmisse.
8. Mis on ristimise tähendus?
Meid maeti koos Temaga surma ristimise kaudu, et otsekui Kristus äratati surnuist üles Isa au läbi, nõnda ka meie käiksime uues elus. Sest kui me oleme liidetud Tema surma sarnasusega, siis oleme kindlasti ka Tema ülestõusmise sarnasusega, teades seda, et meie vana inimene löödi koos Temaga risti, et patuse ihu kaotataks, et me enam ei oleks patu orjad (Rm 6:4–6).
Vastus: Ristimine sümboliseerib uskliku ühinemist Kristusega Tema surmas, matmises ja ülestõusmises. See sümboolika on täis sügavat tähendust. Ristimisel suletakse silmad ja hingamine peatatakse nagu surmas. Seejärel tuleb vette matmine ja ülestõusmine vesihauast uude ellu Kristuses. Veest ülestõusmisel silmad avanevad ja usklik hakkab uuesti hingama ning suhtleb sõpradega – see on sarnane ülestõusmisega. Suur erinevus kristluse ja iga teise religiooni vahel on Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine. Nendes kolmes teos saab võimalikuks kõik, mida Jumal meie heaks soovib teha. Et hoida neid kolme olulist tegu kristlaste meeles kuni aja lõpuni, seadis Issand mälestuseks ristimise vee alla kastmise teel. Teistes ristimisvormides puudub surma, matmise ja ülestõusmise sümboolika. Ainult vee alla kastmine täidab tähenduse. Roomlastele 6:4–6.
Uued kristlased on nagu väikelapsed, kes õpivad kõndima. Mõnikord nad libastuvad ja kukuvad.
9. Aga inimest ei tohiks ristida enne, kui ta on kindel, et ta enam kunagi ei libastu ega patusta, kas peaks?
„Lapsukesed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Aga kui keegi patustab, siis on meil Eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.“ (1. Johannese 2:1)
Vastus: See on nagu öelda, et laps ei tohiks kunagi proovida kõndida enne, kui ta on kindel, et ta kunagi ei libastu ega kuku. Kristlane on Kristuses vastsündinud laps. Seepärast nimetatakse pöördumise kogemust uuestisündimiseks. Inimese patune minevik antakse Jumala poolt andeks ja unustatakse pöördumisel. Ja ristimine sümboliseerib selle vana elu soovide matmist. Me alustame kristlikku elu imikutena, mitte täiskasvanutena, ja Jumal mõistab meie üle kohut meie suhtumise ja elu suuna järgi, mitte mõne libastumise ja kukkumise järgi, mida me võime kogeda ebaküpsete kristlastena.
10. Miks on ristimine pöördunud patuse jaoks pakiline asi?
Miks sa ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ja pese oma patud ära, hüüdes appi Issanda nime (Apostlite teod 22:16).
Vastus: Ristimine on avalik tunnistus, et Jeesus on kahetsevale patuseile andestanud ja ta puhastanud (1. Johannese 1:9) ning et tema patune minevik on seljataga. Pärast pöördumist ei ole inimese vastu enam ühtegi süüdistavat tõendit. Tänapäeval maadlevad mehed ja naised raske patu ja süü koorma all ning see saastatus ja koorem on inimisiksuse jaoks nii laastav, et inimesed on andestuse ja puhastuse saavutamiseks valmis minema peaaegu ükskõik kuhu. Kuid tõelist abi saab ainult Kristuse juurde tulemisest, kes ütleb kõigile, kes Tema juurde tulevad: „Ma tahan, saage puhtaks!” (Matteuse 8:3).
Ta mitte ainult ei puhasta, vaid hakkab ka sinus risti lööma patu vana loomust. Ristimine on äärmiselt oluline, sest see on meie avalik vastuvõtmine Jeesuse hämmastavast korraldusest meie heaks!
Pöördumisel Jumal:
1. Andestab ja unustab meie mineviku.
2. Hakkab meid imekombel uuteks vaimseteks olenditeks muutma.
3. Võtab meid oma poegadeks ja tütardeks.
Kindlasti ei tahaks ükski pöördunud inimene ristimist edasi lükata, mis avalikult austab Jeesust kõigi nende imede tegemise eest.
11. Kui kaua võtab aega ristimiseks ettevalmistumine?
Vastus: See oleneb inimesest. Mõned saavad asjadest kiiremini aru kui teised. Kuid enamasti saab ettevalmistusi teha kiiresti. Siin on mõned näited Piiblist:
A. Etioopia laekur (Apostlite teod 8:26–39), kes ristiti samal päeval, kui ta kuulis tõde.
B. Filipi vangivalvur ja tema perekond (Apostlite teod 16:23–34) ristisid samal ööl, kui nad tõde kuulsid.
C. Saulus Tarsosest (Apostlite teod 9:1–18) ristis kolm päeva pärast seda, kui Jeesus oli temaga Damaskuse teel rääkinud.
D. Korneelius (Apostlite teod 10:1–48) ristiti samal päeval, kui ta tõde kuulis.
12. Kuidas suhtub Jumal pöördunud inimese ristimisse?
Vastus: Ta ütles oma Poja ristimisel: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel” (Matteuse 3:17). „Kes armastavad Issandat, püüavad alati olla Temale meelepärased” (1. Johannese 3:22; 1. Tessalooniklastele 4:1). Taevas on rõõm tõeliselt pöördunud hinge üle!
13. Kas inimene saab kogeda tõelist ristimist ilma Jumala kiriku liikmeks saamata?
Vastus: Ei. Jumal juhib seda selgelt tähelepanu:
A. Kõik on kutsutud ühte ihusse. „Teid kutsuti ühes ihus“ (Koloslastele 3:15).
B. Kogudus on ihu. „Tema on ihu, see on koguduse pea“ (Koloslastele 1:18).
C. Me saame sellesse ihusse ristimise kaudu. „Me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks“
(1. Korintlastele 12:13).
D. Jumala pöördunud inimesed lisatakse kogudusele. „Issand lisas kogudusele iga päev neid, kes päästeti“ (Apostlite teod 2:47).
Kui Jeesus räägib sulle ristimisest, siis ära lükka seda edasi.
14. Pane tähele nelja asja, mida ristimine ei tee:
Vastus:
Esimene
Ristimine iseenesest ei muuda südant; see on toimunud muutuse sümbol. Inimest võidakse ristida ilma usuta, meeleparanduseta ja uue südameta. Teda võidakse isegi Jeesuse eeskujul vette kasta, kuid ta tuleks lihtsalt märja patuse asemel välja kuiva patusena – ikka veel ilma usuta, meeleparanduseta, ilma uue südameta. Ristimine ei saa luua uut inimest. Samuti ei saa see kedagi muuta ega uuesti sünnitada. See on Püha Vaimu muutev vägi, mis muudab südant. Inimene peab sündima Vaimust, aga ka veest (Johannese 3:5).
Teine
Ristimine ei pane inimest tingimata end paremini tundma. See ei muuda tingimata meie tundeid. Mõned inimesed on pettunud, sest nad ei tunne end pärast ristimist teisiti. Päästmine ei ole emotsioonide, vaid usu ja kuulekuse küsimus.
Kolmas
Ristimine ei kõrvalda kiusatusi. Kurat ei ole inimesega ristimise ajal veel lõpetanud. Samamoodi pole seda teinud ka Jeesus, kes lubas: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha“ (Heebrealastele 13:5). Ükski kiusatus ei tule ilma pääseteeta. See on Pühakirja lubadus (1. Korintlastele 10:13).
Neljas
Ristimine ei ole mingi maagiline riitus, mis garanteerib pääsemise. Päästmine tuleb ainult Jeesuse Kristuse tasuta kingitusena, kui inimene kogeb uuestisündi. Ristimine on tõelise pöördumise sümbol ja kui ristimisele ei eelne pöördumine, on tseremoonia mõttetu.
15. Jeesus palub sul ristida, et sümboliseerida oma pattude mahapesemist. Kas sa sooviksid seda püha talitust peagi planeerida?
Vastus:
Mõtteküsimused
1. Kas on kunagi sobilik lasta end ristida rohkem kui üks kord?
Jah. Apostlite teod 19:1–5 näitab, et Piibel toetab teatud juhtudel uuesti ristimist.
2. Kas imikuid tuleks ristida?
Kedagi ei tohiks ristida, kui ta (1) ei tea Jumala tõde, (2) ei usu seda,
(3) on meelt parandanud ja (4) on kogenud pöördumist. Ükski laps ei saaks siin kuidagi kvalifitseeruda. Kellelgi pole õigust last ristida. Nii tehes eiratakse Jumala otseseid käske ristimise kohta. Eksiteele sattunud mehed kirikus otsustasid aastaid tagasi, et ristimata lapsed on kadunud, kuid see on piibellikult vale. See teotab Jumalat kui ebaõiglast türanni, kes hävitab süütud lapsed lihtsalt sellepärast, et nende vanemad ei lase ristimist läbi viia. Selline õpetus on traagiline.
3. Kas ristimine pole mitte isikliku arvamuse küsimus?
Jah, aga mitte sinu ega minu arvamus. Tähtis on Kristuse arvamus. Kristus ütleb, et ristimine on tema jaoks oluline. Kui keegi ei ole sündinud veest ja Vaimust, ei saa ta minna Jumala riiki (Johannese 3:5). Ristimisest keeldumine on Jumala otsese nõuande eitamine (Luuka 7:29, 30).
4. Kui vana peaks inimene olema, et ristimiseks kõlblik oleks?
Piisavalt vanad, et mõista õige ja vale erinevust ning teha arukas otsus Kristusele alistuda ja Teda järgida. Paljud lapsed on ristimiseks valmis 10- või 11-aastaselt, mõned 8- või 9-aastaselt. Ja mõned ei ole valmis 12- ega 13-aastaselt. Piiblis pole vanusepiirangut määratletud. Lastel on erinevad kogemuste ja arusaamise tasemed. Mõned on ristimiseks valmis varem kui teised.
5. Kas ristimine iseenesest saab sind päästa?
Ei. Kuid ristimisest keeldumine võib viia kadumiseni, sest see tähendab sõnakuulmatust. Pääste on kõigile, kes Temale kuuletuvad (Heebrealastele 5:9).
6. Kas Püha Vaimu ristimine pole mitte kõik, mis on vajalik?
Ei. Piibel näitab Apostlite tegude 10:44–48, et veeristimine on vajalik isegi siis, kui sellele on eelnenud Püha Vaimu ristimine.
7. Kas meid ei peaks ristima ainult Jeesuse nimel?
Matteuse 28:19 öeldakse meile, et meid tuleb ristida Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Need on Jeesuse pühad sõnad. Apostlite tegude raamatust leiame, et uued usklikud ristiti Jeesuse nimel. Jeesuse kui Messia tuvastamine oli tolle aja inimeste jaoks eriti oluline samm; seetõttu oli ette nähtud, et nad peavad saama ristitud Tema nimel. Me usume, et see on väga oluline ka tänapäeval. Kombineerides Matteuse tunnistusi Apostlite tegude raamatuga, ristime inimesi Isa, Poja (Jeesuse) ja Püha Vaimu nimel. Selle meetodi järgimine hoiab ära ühe pühakirjakoha ülendamise teisest kõrgemale.
8. On üks patt, millest ma raske loobuda. Kas ma peaksin laskma end ristida?
Vahel me maadleme mõne konkreetse patuga ja tunneme, et me ei suuda sellest üle saada. Ära heida meelt! Jumal tahab, et sa paneksid maha iga koorma ja patu, mis meid nii kergesti takerdub, ning jookseksime kannatlikult meile seatud võidujooksu (Heebrealastele 12:1). Jumal saab sulle anda võidu iga patu üle! Aga sa ei ole valmis ristimisvette matmiseks, kui sa ei suuda seda alistumist teha, sest vana patune elu ei ole surnud. Ainult siis, kui me sureme iseendale, saame me elada Kristusele.
9. Kas sa oskad selgitada Galaatlastele 3:27?
Siin võrdleb Jumal ristimist sisuliselt abieluga. Ristitav inimene tunnistab avalikult, et ta on võtnud enda peale Kristuse nime (kristlik), just nagu paljud pruudid teatavad avalikult oma abikaasa nime võtmisest pulma ajal. Ristimisel, nagu ka abielus, kehtivad mitmed põhimõtted:
A. Sellesse ei tohiks kunagi astuda, kui tõeline armastus ei valitse ülimalt.
B. Sellesse ei tohiks kunagi astuda, kui kandidaat ei soovi olla ustav nii paksus kui vedelas.
C. Sellele tuleks läheneda täieliku mõistmisega.
D. See ei tohiks olla ennatlik ega põhjendamatult viivitatud.
