17. õppetund 27-st • ⏱ 10–15 minutit • ✅ Tasuta • 📖 Piiblil põhinev
Lesson 6:
Written in Stone!
Jumal joonistas plaanid – pühamu tähenduse avamine
Siinai mäel ei andnud Jumal Moosesele mitte ainult kümmet käsku – Ta ilmutas ka püha pühamu plaanid, mis selgitasid elavalt ja detailselt Tema päästeplaani. See Jumala „elupaik“ ei olnud lihtsalt arhitektuur; see oli kolmemõõtmeline pilt sellest, kuidas Jeesus päästab, tervendab ja taastab iga uskliku. Selle õppetunni uurimisel avastad pühamu kujunduses peituva võimsa sümboolika ja selle, kuidas see süvendab sinu arusaamist Kristuse päästvast tööst.
Selles uuringus saate teada:
• Kuidas Jumal käskis Moosesel ehitada pühamu, mis ennustab taevast päästeplaani
• Mida iga pühamu osa – selle toad ja mööbel – Kristuse missioonis esindab
• Miks ohvritalitused viitasid Jeesuse ohvrile ja preestriteenistusele
• Kuidas pühamu ilmutab nii pattude andeksandmist kui ka Jeesuse kaudu tulevat jätkuvat elu muutvat väge
1. Mida palus Jumal Moosesel ehitada?
„Tehtagu nad mulle pühamu, et ma võiksin elada nende keskel!“ (2. Moosese 25:8).
Vastus: Issand käskis Moosesel ehitada pühamu – erilise hoone, mis oleks elupaigaks taeva Jumalale.
Varjupaiga lühikirjeldus
Algne pühamu oli elegantne telki meenutav ehitis (4,5 x 13,5 meetrit – 45-tollise küünra põhjal), kus asus Jumala ligiolu ja viidi läbi erilisi teenistusi. Seinad olid tehtud püstistest puulaudadest, mis olid kinnitatud hõbedastesse pesadesse ja kaetud kullaga (2. Moosese 26:15–19, 29). Katus oli tehtud neljast kattest: linane riie, kitsekarvad, jääranahk ja mägranahk (2. Moosese 26:1, 7–14). Sellel oli kaks ruumi: püha paik ja kõige püham paik. Ruume eraldas paks ja raske eesriie. Siseõu – pühamu ümber olev ala – oli 23 x 45 meetrit (2. Moosese 27:18). See oli ümbritsetud peene linase riidega, mida toetasid 60 vasksammast (2. Moosese 27:9–16).
2. Mida ootas Jumal oma rahvalt pühamust õppimist?
„Sinu tee, oh Jumal, on pühamus; kes on nii suur Jumal kui meie Jumal?” (Psalm 77:13).
Vastus: Jumala tee, päästeplaan, saab ilmsiks maises pühamus. Piibel õpetab, et kõik pühamus – eluruum, mööbel ja teenistused – sümboliseerivad midagi, mida Jeesus meie päästmiseks tegi. See tähendab, et me saame päästeplaanist täielikult aru, kui mõistame täielikult pühamuga seotud sümboolikat. Seega ei saa selle õppejuhendi olulisust üle hinnata.
3. Millisest allikast sai Mooses pühamu ehitusjoonised? Mille koopia see hoone oli?
Aga see ongi peamine mõte asjades, millest me räägime: meil on selline Ülempreester, kes istub taevas Majesteedi trooni paremal käel, pühamu ja tõelise telgi teenija, mille on püstitanud Issand, mitte inimene. … On preestreid …, kes teenivad taevaste asjade kuju ja varju, nõnda nagu Mooses sai jumalikult juhise, kui ta hakkas telgi ehitama. Sest ta ütles: „Vaata, et sa teed kõik mäel sulle näidatud eeskuju järgi” (Heebrealastele 8:1, 2, 4, 5).
Vastus: Jumal ise andis Moosesele pühamu ehitusnõuded. Hoone oli koopia taevasest algsest pühamust.
4. Milline mööbel oli hoovis?
Vastus: Vastus A. Põletusohvrite altar, kus loomi ohverdati, asus otse selle sissepääsu juures (2. Moosese 27:1–8). See altar sümboliseerib Kristuse risti. Loom sümboliseerib Jeesust, ülimat ohvrit (Johannese 1:29).
Vastus B. Altari ja pühamu sissepääsu vahel asunud pesunõu oli suur messingist kraanikauss. Siin pesid preestrid enne ohvri toomist või pühamusse sisenemist käsi ja jalgu (2. Moosese 30:17–21; 38:8). Vesi sümboliseerib patust puhastamist ja uussündi (Tiitusele 3:5).
5. Milline mööbel oli pühas paigas?
Vastus:
A. Vaatelaud (2. Moosese 25:23–30) sümboliseerib Jeesust, elavat leiba (Johannese 6:51).
B. Seitsmeharuline küünlajalg (2. Moosese 25:31–40) sümboliseerib ka Jeesust, maailma valgust (Johannese 9:5; 1:9). Õli sümboliseerib Püha Vaimu (Sakarja 4:1–6; Ilmutuse 4:5).
C. Suitsualtar (2. Moosese 30:7, 8) sümboliseerib Jumala rahva palveid (Ilmutuse 5:8).
6. Millised mööbliesemed asusid kõige pühamas paigas?
Vastus: Seaduselaegas, ainus mööbliese kõige pühamas paigas (2. Moosese 25:10–22), oli akaatsiapuust laegas, mis oli kaetud kullaga. Laeka peal olid kaks puhtast kullast inglit. Nende kahe ingli vahel oli armukaas (2. Moosese 25:17–22), kus asus Jumala ligiolu. See sümboliseeris Jumala trooni taevas, mis samuti asub kahe ingli vahel (Psalm 80:1).
7. Mis oli laeva sees?
Vastus: Kümme käsku, mille Jumal kirjutas kivitahvlitele ja millele Tema rahvas alati kuuletub (Ilmutuse 14:12), olid laekas (5. Moosese 10:4, 5). Kuid lepituskaas oli nende kohal, mis tähendab, et seni, kuni Jumala rahvas tunnistas ja hülgas patu (Õpetussõnad 28:13), osutati neile halastust vere kaudu, mida preester piserdas lepituskaanele (3. Moosese 16:15, 16). Looma veri sümboliseeris Jeesuse verd, mis valati, et meile pattude andeksand tooks (Matteuse 26:28; Heebrealastele 9:22).
8. Miks oli vaja loomi pühakoja teenistustel ohverdada?
„Peaaegu kõik puhastatakse verega Seaduse järgi ja ilma verevalamiseta ei ole andeksandmist“ (Heebrealastele 9:22). „See on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks“ (Matteuse 26:28).
Vastus: Loomade ohverdamine oli vajalik, et aidata inimestel mõista, et ilma Jeesuse vere valamiseta ei saa nende patte kunagi andeks. Kole ja šokeeriv tõde on see, et patu palk on igavene surm (Roomlastele 6:23). Kuna me kõik oleme pattu teinud, oleme me kõik surma ära teeninud. Kui Aadam ja Eeva patustasid, oleksid nad kohe surnud, välja arvatud Jeesus, kes astus ette ja pakkus oma täiusliku elu ohvriks, et maksta surmanuhtlus kõigi inimeste eest (Johannese 3:16; Ilmutuse 13:8). Pärast pattu nõudis Jumal patustajalt loomohverduse toomist (1. Moosese 4:3–7). Patune pidi looma oma käega tapma (3. Moosese 1:4, 5). See oli verine ja šokeeriv ning see jättis patusele kustumatu mulje patu kohutavate tagajärgede (igavene surm) pühalikust reaalsusest ja meeleheitlikust vajadusest Päästja ja Asendaja järele. Ilma Päästjata pole kellelgi mingit lootust pääsemiseks. Ohverdussüsteem õpetas tapetud looma sümboli kaudu, et Jumal annab oma Poja surema nende pattude eest (1. Korintlastele 15:3). Jeesusest saab mitte ainult nende Päästja, vaid ka Asendaja (Heebrealastele 9:28). Kui Ristija Johannes Jeesusega kohtus, ütles ta: „Vaata, Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu“ (Johannese 1:29). Vanas Testamendis ootasid inimesed päästmist ristilt. Meie ootame päästmist Kolgatalt. Ühtegi teist päästmise allikat pole (Apostlite teod 4:12).
9. Kuidas ohverdati loomi pühakoja teenistustel ja mis tähendusega see oli?
Ta pangu oma käsi põletusohvri pea peale ja see võetakse tema eest vastu lepituseks. … Ta tapku see altari põhjaküljel (3Ms 1:4, 11).
Vastus: Kui patune tõi ohvrilooma õue ukse juurde, ulatas preester talle noa ja kausi. Patune pani oma käed looma pea peale ja tunnistas oma patud üles. See sümboliseeris patu ülekandumist patuselt loomale. Sel hetkel peeti patustajat süütuks ja looma süüdlaseks. Kuna loom oli nüüd sümboolselt süüdi, pidi ta maksma patu palga surmaga. Tappes looma oma käega, õpetati patusele seega piltlikult, et patt põhjustas süütu looma surma ja et tema patt põhjustab süütu Messia surma.
10. Mida tegi preester ohvrilooma verega, kui kogu koguduse eest ohverdati? Mida see sümboliseerib?
„Võitud preester viigu härja verd kogudusetelki; siis preester kastaku oma sõrm verre ja piserdagu seda seitse korda Issanda ees eesriide ees.“ (3. Moosese 4:16, 17)
Vastus: Kui kogu koguduse pattude eest ohverdati, viis preester, kes esindas Jeesust (Heebrealastele 3:1), vere pühamusse ja piserdas seda eesriide ette, mis eraldas kahte ruumi. Jumala ligiolu elas teisel pool eesriiet. Seega eemaldati rahva patud ja kanti sümboolselt üle pühamusse. See preestri vereteenistus ennustas Jeesuse praegust teenistust meie heaks taevas. Pärast seda, kui Jeesus suri ristil patuohvrina, tõusis ta üles ja läks taevasse meie preestrina, et teenida oma verd taevases pühamus (Heebrealastele 9:11, 12). Maapealse preestri poolt valatud veri sümboliseerib Jeesust, kes rakendab oma verd meie pattude nimekirjale ülalolevas pühamus, näidates, et need antakse andeks, kui me neid Tema nimel tunnistame (1. Johannese 1:9).
Meie ohvrina toob Jeesus meile täielikult muudetud elu, kus kõik patud on andeks antud.
11. Millistes kahes peamises rollis Jeesus oma rahvast teenib, lähtudes pühamuteenistusest? Milliseid imelisi hüvesid me Tema armastavast teenistusest saame?
Meie paasatall Kristus on meie eest ohvriks langenud (1. Korintlastele 5:7). Et meil siis on suur Ülempreester, Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis pidagem kinni oma tunnistusest. Sest meil pole Ülempreestrit, kes ei suuda kaasa tunda meie nõtrustele, vaid kes on olnud kõiges kiusatud otsekui meie, kuid ilma patuta. Läki siis julgusega armujärje ette, et saada halastust ja leida armu abiks õigel ajal (Heebrealastele 4:14–16).
Vastus: Jeesus on Ohver meie pattude eest ja meie taevase Ülempreestrina. Jeesuse surm meie ohvritalle ja asendajana ning Tema pidev vägev teenimine meie taevase Preestrina teevad meie heaks kaks uskumatut imet:
A. Täielik elumuutus, mida nimetatakse uuestisünniks, mille käigus kõik mineviku patud andestatakse (Johannese 3:3–6; Roomlastele 3:25).
B. Vägi elada õigesti olevikus ja tulevikus (Tiitusele 2:14; Filiplastele 2:13).
Need kaks imet teevad inimese õigeks, mis tähendab, et inimese ja Jumala vahel on õige suhe. Inimene ei saa õigeks tegude (oma pingutuste) kaudu, sest õiglus nõuab imesid, mida ainult Jeesus saab korda saata (Apostlite teod 4:12). Inimene saab õigeks, usaldades Päästjat tegema tema eest seda, mida ta ise teha ei saa. Seda mõeldakse piiblilise termini „õigus usu läbi“ all. Me palume Jeesusel saada meie elu valitsejaks ja usaldame, et Ta teeb vajalikke imesid, kui me Temaga täielikult koostööd teeme. See õiglus, mis Kristuse kaudu meie jaoks ja meis imekombel teoks saab, on ainus tõeline õigus, mis eksisteerib. Igasugune õigus on võltsing.
12. Millised kuus tõotust annab Piibel meile Jeesuse kaudu pakutava õiguse kohta?
Vastus: A. Ta katab kinni meie mineviku patud ja peab meid süütuks (Jesaja 44:22; 1. Johannese 1:9).
B. Meid loodi alguses Jumala näo järgi (1. Moosese 1:26, 27). Jeesus lubab meid taastada Jumala näo järgi (Rm 8:29).
C. Jeesus annab meile soovi elada õiglaselt ja seejärel annab meile oma väe seda tegelikult saavutada (Filiplastele 2:13).
D. Jeesus paneb meid oma imelise väe läbi tegema rõõmsalt ainult seda, mis on Jumalale meelepärane (Heebrealastele 13:20, 21; Johannese 15:11).
E. Ta eemaldab meilt surmaotsuse, omistades meile oma patuta elu ja lepitussurma (2. Korintlastele 5:21).
F. Jeesus võtab endale vastutuse meie ustavaks jäämise eest, kuni Ta tuleb meid taevasse viima (Filiplastele 1:6; Juuda 1:24).
Jeesus on valmis täitma kõiki neid imelisi lubadusi sinu elus! Kas sina oled valmis?
13. Kas inimesel on usu läbi õigeks saamises üldse mingit rolli mängida?
„Mitte igaüks, kes minule ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas” (Matteuse 7:21).
Vastus: Jah. Jeesus ütles, et me peame täitma Tema Isa tahet. Vana Testamendi päevil tõi inimene, kes oli tõeliselt pöördunud, pidevalt tallesid ohverdamiseks, mis näitas tema kurbust patu pärast ja kogu südamest soovi lasta Issandal oma elu juhtida. Tänapäeval, kuigi me ei saa teha imesid, mis on vajalikud õiglaseks saamiseks, peame me iga päev Jeesusele uuesti pühenduma (1. Korintlastele 15:31), kutsudes Teda juhtima meie elu, et need imed saaksid toimuda. Me peame olema valmis olema kuulekad ja järgima seda, kuhu Jeesus meid juhib (Johannese 12:26; Jesaja 1:18–20). Meie patune loomus paneb meid tahtma oma tahtmist järgida (Jesaja 53:6) ja seega mässama Issanda vastu, just nagu Saatan alguses tegi (Jesaja 14:12–14). Jeesuse lubamine oma elu valitseda on mõnikord sama raske kui silma välja kitkumine või käe maharebimine (Matteuse 5:29, 30), sest patt on sõltuvust tekitav ja sellest saab üle ainult Jumala imelise väe abil (Markuse 10:27). Paljud usuvad, et Jeesus viib taevasse kõik, kes vaid väidavad end pääsenuks, olenemata nende käitumisest. Aga see pole nii. See on pettus. Kristlane peab järgima Jeesuse eeskuju (1. Peetruse 2:21). Jeesuse vägev veri saab selle meie heaks korda saata (Heebrealastele 13:12), aga ainult siis, kui anname Jeesusele täieliku kontrolli oma elu üle ja järgime seda, kuhu Ta juhatab – isegi kui tee võib mõnikord olla konarlik (Matteuse 7:13, 14, 21).
14. Mis oli lepituspäev?
Vastused:
Vastus A. Kord aastas, lepituspäeval, toimus Iisraelis pühalik kohtupäev (3. Moosese 23:27). Kõik pidid oma patu üles tunnistama. Need, kes keeldusid, lõigati sel päeval igaveseks Iisraeli leerist ära (3. Moosese 23:29).
Vastus B. Valiti kaks sikku: üks, Issanda sikk, teine, patusikk, kes esindas Saatanat (3Ms 16:8). Issanda sikk tapeti ja ohverdati rahva pattude eest (3Ms 16:9). Aga sel päeval viidi veri kõige pühamasse paika ja piserdati armukaane peale ja ette (3Ms 16:14). Ainult sel erilisel kohtupäeval sisenes ülempreester kõige pühamasse paika, et kohtuda Jumalaga armukaane juures.
Piserdatud veri (mis sümboliseeris Jeesuse ohvrit) võeti Jumala poolt vastu ja rahva ülestunnistatud patud kanti pühamust ülempreestrile. Seejärel kandis ta need ülestunnistatud patud ülempreestrile, kes viidi kõrbe (3. Moosese 16:16, 20–22). Sel viisil puhastati pühamu rahva pattudest, mis olid sinna kantud eesriide ette piserdatud verega ja mis olid kogunenud aasta jooksul.
15. Kas lepituspäev sümboliseeris või ennustas osa Jumala suurest päästeplaanist, nagu seda tegid ka maise pühamu ja selle teenistuste teised tahud?
„On tarvis, et taevaste asjade kujud puhastataks nõnda, aga taevased asjad endid puhastataks paremate ohvritega kui need” (Heebrealastele 9:23).
Vastus: Jah. Selle päeva teenistused osutasid pattude kustutamisele tõelise Ülempreestri poolt taevases pühamus. Oma valatud vere kaudu, mida rakendati eluraamatusse kirjutatud inimeste üle, kinnitas Kristus oma rahva otsuseid teenida Teda igavesti. See eriline kohtupäev, nagu ka Iisraeli Yom Kippuri päev, ennustas lõplikku lepitust, mis tehakse planeedi Maa eest. Muistse lepituspäeva iga-aastasest sümbolist lähtuvalt on kogu inimkonnale kindel, et meie ustav Ülempreester Jeesus vahendab endiselt taevas oma rahva eest ja on valmis kustutama kõigi nende patud, kes usuvad Tema valatud verre. Lõplik lepitus viib lõpliku kohtumõistmiseni, mis lahendab patuküsimuse iga inimese elus, mille tulemuseks on kas elu või surm.
Tähtsad sündmused
Järgmises kahes õppejuhendis avastad, et maise pühamu ja eriti lepituspäeva sümboolika ennustas lõpuaja olulisi sündmusi, mida Jumal taevasest pühamust läbi viib.
Kohtuotsuse kuupäev
Järgmises õppejuhendis uurime olulist piibliprohvetiennustust, milles Jumal määrab taevase kohtupäeva alguskuupäeva. Tõepoolest põnev!
16. Kas oled valmis vastu võtma tõde, mis võib sulle uus olla, just nii, nagu Jumal seda ilmutab?
Vastus:
Kontakt
📌Asukoht:
Muskogee, OK USA
📧 Meiliaadress:
team@bibleprophecymadeeasy.org
