6. õppetund 27-st • ⏱ 10–15 minutit • ✅ Tasuta • 📖 Piiblil põhinev
Kivisse raiutud: miks Jumala seadus on endiselt oluline
Sajandeid tagasi kirjutas Jumal ise kivitahvlitele käsud, et juhtida inimkonda õiges elus, rahus ja turvalisuses. See õppetund uurib, mida Pühakiri õpetab kümne käsu päritolu, eesmärgi ja igavese tähtsuse kohta – mitte aegunud reeglitena, vaid Jumala teejuhina küllusliku elu saavutamiseks. Sa avastad, kuidas käsud ilmutavad pattu, kujundavad iseloomu ja näitavad Jumala muutumatut südant oma rahva suhtes.
Selles uuringus saate teada:
• Kuidas ja miks Jumal ise kümme käsku kivitahvlitele kirjutas
• Mis patt tegelikult on ja kuidas seadus näitab meile muutuse vajadust
• Miks Jeesus ei tühistanud seadust, vaid täitis selle täiuslikult
• Kuidas seadus suunab meid Kristuse armu juurde ja muudab uskliku südant
1. Kas Jumal kirjutas tõesti kümme käsku ise?
Ta andis Moosesele kaks tunnistustahvlit, kivist tahvlid, millele oli kirjutatud Jumala sõrmega. Tahvlid olid Jumala töö ja kiri oli Jumala kiri, mis oli tahvlitele uurustatud (2. Moosese 31:18; 32:16).
Vastus: Jah! Taeva Jumal kirjutas kümme käsku oma sõrmega kivitahvlitele.
2. Milline on Jumala definitsioon patust?
Patt on seadusetus” (1. Johannese 3:4).
Vastus: Patt on Jumala kümne käsu rikkumine. Jumala seadus on täiuslik (Psalm 19:7) ja selle põhimõtted hõlmavad iga mõeldavat pattu. Käsud hõlmavad kõiki inimese kohustusi (Koguja 12:13). Midagi ei ole välja jäetud.
3. Miks andis Jumal meile kümme käsku?
Õnnis on see, kes peab kinni Seadusest (Õpetussõnad 29:18).
Pea mu käske, sest need lisavad sulle pikka iga, pikka iga ja rahu (Õpetussõnad 3:1, 2).
Vastus:
A: Õnneliku ja küllusliku elu teejuhina.
Jumal lõi meid kogema õnne, rahu, pikka iga, rahulolu, saavutusi ja kõiki teisi suuri õnnistusi, mille järele meie südamed igatsevad. Jumala seadus on teekaart, mis näitab õigeid teid, mida mööda seda tõelist, ülimat õnne leida. „Seaduse kaudu tuleb patu tundmine” (Rm 3:20). „Ma ei oleks tundnud pattu muidu kui Seaduse kaudu; sest ma ei oleks tundnud himust, kui Seadus ei oleks öelnud: „Sa ei tohi himustada!”” (Rm 7:7).
Seaduse kaudu tuleb patu tundmine. Roomlastele 3:20. „Ma ei oleks pattu tundnud muidu kui Seaduse kaudu; sest ma ei oleks himust tundnud, kui Seadus ei oleks öelnud: „Sa ei tohi himustada!”” Roomlastele 7:7.
Vastus B:
Et näidata meile õige ja vale erinevust. Jumala seadus on nagu peegel (Jaakobuse 1:23–25). See osutab meie elus esinevatele väärtegudele just nii, nagu peegel osutab meie näol olevale mustusele. Ainus viis teada saada, et me patustame, on oma elu hoolikalt Jumala seaduse peeglis kontrollida. Rahu segaduses maailmale võib leida Jumala kümnest käsust. Need ütlevad meile, kuhu piir tõmmata!
„Issand on meid käskinud pidada kõiki neid määrusi [käske] … meie alaliseks hüvanguks“ (5. Moosese 6:24).
„Toeta mind, et ma pääseksin ja peaksin alati sinu määrusi! Sina hülgad kõik, kes sinu määrustest kõrvale kalduvad.“ (Psalm 119:117, 118)
Vastus C:
Et kaitsta meid ohu ja tragöödia eest. Jumala seadus on nagu tugev puur loomaaias, mis kaitseb meid metsikute ja hävitavate loomade eest. See kaitseb meid vale, mõrva, ebajumalakummardamise, varguse ja paljude muude kurjade eest, mis hävitavad elu, rahu ja õnne. Kõik head seadused kaitsevad ja Jumala seadus pole erand.
„Sellest me tunneme, et me teda tunneme, kui me peame tema käske“ (1. Johannese 2:3).
Vastus D:
See aitab meil Jumalat tundma õppida.
Eriline märkus: Jumala seaduses peituvad igavesed põhimõtted on Jumala poolt, kes meid lõi, sügavale iga inimese loomusesse kirjutatud. Kiri võib olla tuhm ja määrdunud, aga see on ikkagi olemas. Meid loodi nendega harmoonias elama. Kui me neid ignoreerime, on tulemuseks alati pinge, rahutus ja tragöödia – just nagu ohutu sõidu reeglite eiramine võib viia tõsiste vigastuste või surmani.
4. Miks on Jumala seadus sulle isiklikult äärmiselt oluline?
Rääkige ja tehke nõnda nagu need, keda vabaduse seadus kohut mõistab (Jk 2:12).
Vastus: Sest kümme käsku on mõõdupuuks, mille järgi Jumal inimesi taevases kohtus läbi katsub.
5. Kas Jumala seadust (kümmet käsku) saab kunagi muuta või tühistada?
Hõlpsamini kaovad taevas ja maa kui üksainus täheke käsuõpetusest (Luuka 16:17).
Oma lepingut ma ei murra ega muuda sõna, mis mu huulilt on tulnud (Psalm 89:34).
Kõik tema korraldused [käsud] on kindlad, need püsivad igavesti ja igavesti (Psalm 111:7, 8).
Vastus: Ei. Piibel ütleb selgelt, et Jumala seadust ei saa muuta. Käsud on Jumala püha iseloomu ilmutatud põhimõtted ja Tema kuningriigi alus. Need kehtivad nii kaua, kui Jumal eksisteerib.
See tabel näitab meile, et Jumalal ja Tema seadusel on täpselt samad omadused, paljastades, et kümne käsu seadus on tegelikult Jumala iseloom kirjalikus vormis – kirjutatud selleks, et me saaksime Jumalast paremini aru. Jumala seadust pole võimalik muuta rohkem kui Jumal taevast välja tõmmata ja Teda muuta. Jeesus näitas meile, milline seadus – see tähendab püha elu muster – näeb välja inimkujul väljendatuna. Jumala iseloom ei saa muutuda; seega ei saa muutuda ka Tema seadus.
6. Kas Jeesus tühistas Jumala seaduse, kui ta siin maa peal oli?
Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust tühistama. Ma ei ole tulnud tühistama, vaid täitma. Kuni taevas ja maa kaovad, ei kao Seadusest ükski täheke ega ükski täheke, enne kui kõik on sündinud. (Matteuse 5:17, 18)
Vastus: Ei ole! Jeesus väitis konkreetselt, et Ta ei tulnud seadust tühistama, vaid seda täitma (või pidama). Seaduse kaotamise asemel ülistas Jeesus seda (Jesaja 42:21) kui täiuslikku püha elu juhendit. Näiteks Jeesus juhtis tähelepanu ütlusele „Sa ei tohi tappa“ (Matteuse 5:21, 22) ja vihkamisele (1. Johannese 3:15) ning et iha on abielurikkumise vorm (Matteuse 5:27, 28). Ta ütles: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käske“ (Johannese 14:15).
7. Kas inimesed, kes teadlikult jätkavad Jumala käskude rikkumist, päästetakse?
Patu palk on surm (Rm 6:23).
Ta hävitab selle patused (Jesaja 13:9).
Kes aga peab kogu Seadust, aga eksib ühes asjas, see on süüdi kõigis asjades (Jk 2:10).
Vastus: Kümne käsu seadus juhatab meid pühasse ellu. Kui me ignoreerime isegi ühte käsku, siis hooletusse jätame jumaliku plaani olulise osa. Kui ainult üks lüli ketis on katki, siis on kogu selle eesmärk nullitud. Piibel ütleb, et kui me teadlikult rikume Jumala käsku, siis me patustame (Jaakobuse 4:17), sest oleme keeldunud Tema tahtest meie jaoks. Ainult need, kes täidavad Tema tahet, saavad siseneda taevariiki. Loomulikult andestab Jumal igaühele, kes siiralt kahetseb ja võtab vastu Kristuse väe ennast muuta.
8. Kas keegi saab päästetud, kui peab kinni seadusest?
„Seaduse tegude läbi ei mõisteta ükski liha õigeks Tema ees“ (Rm 3:20).
„Teid on armust päästetud usu kaudu ja see ei ole teie tegu, vaid see on Jumala and; see ei ole tegude tulemus, et ükski ei kiideldaks“ (Efeslastele 2:8, 9).
Vastus: Ei! Vastus on liiga selge, et seda ei märgata. Keegi ei saa päästetud seadust pidades. Pääste tuleb ainult armu läbi, Jeesuse Kristuse tasuta kingitusena, ja me saame selle kingituse usu, mitte tegude kaudu. Seadus on peegel, mis osutab meie elus olevale patule. Nii nagu peegel võib näidata teie näol olevat mustust, aga ei saa teie nägu puhastada, tuleb ka patust puhastamine ja andestus ainult Kristuse kaudu.
9. Miks on siis seadus kristlase iseloomu parandamiseks hädavajalik?
Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on inimese kõik kohustus (Koguja 12:13).
Seaduse kaudu tuleb patu tundmine (Rm 3:20).
Vastus: Sest kristliku elu täielik eeskuju ehk kohustus on kirjas Jumala seaduses. Nii nagu kuueaastane laps tegi endale ise joonlaua, mõõtis end ja ütles emale, et ta on 12 jalga pikk, pole ka meie endi mõõdupuud kunagi kindlad. Me ei saa teada, kas oleme patused, kui me ei uuri hoolikalt Jumala seaduse täiuslikku standardit. Paljud arvavad, et heade tegude tegemine tagab nende pääsemise isegi siis, kui nad eiravad seaduse pidamist (Matteuse 7:21–23). Seega arvavad nad, et nad on õiged ja päästetud, kuigi tegelikult on nad patused ja kadunud. Sellest me teame, et me tunneme Teda, kui me peame Tema käske.
(1. Johannese 2:3).
10. Mis võimaldab tõeliselt pöördunud kristlasel järgida Jumala seaduse eeskuju?
„Ma panen oma käsud nende meelde ja kirjutan need nende südamesse“ (Heebrealastele 8:10).
„Ma suudan kõik Kristuses“ (Filiplastele 4:13).
„Jumal saatis oma Poja ..., et Seaduse õigus meie sees täidetaks“ (Rm 8:3, 4)
Vastus: Kristus mitte ainult ei andesta kahetsevatele patustele, vaid taastab neis ka Jumala näo. Ta viib nad kooskõlla oma seadusega oma sisemise kohaloleku väe kaudu. „Sina ei saa olema…“ on positiivne lubadus, et kristlane ei varasta, valeta, tapa jne, sest Jeesus elab meie sees ja kontrollib kõike. Jumal ei muuda oma moraaliseadust, kuid Ta tegi Jeesuse kaudu korralduse patustajat muuta, et me saaksime sellele seadusele vastata.
11. Aga kas kristlane, kellel on usk ja kes elab armu all, pole siis vabastatud seaduse pidamisest?
Patt [Jumala seaduse rikkumine 1. Johannese 3:4] ei tohi teie üle valitseda, sest te ei ole Seaduse, vaid armu all. Kuidas siis? Kas peaksime patustama [rikkuma seadust], kuna me ei ole Seaduse, vaid armu all? Mitte mingil juhul! (Rm 6:14, 15).
Kas me siis tühistame usu läbi käsuõpetuse? Mitte mingil juhul! Vastupidi, me kinnitame käsku (Rm 3:31).
Vastus: Ei! Pühakiri õpetab hoopis vastupidist. Arm on nagu maavalitseja armuandmine vangile. See andestab talle, aga ei anna talle vabadust rikkuda teist seadust. Andestatud inimene, kes elab armu all, tahab tegelikult Jumala seadust pidada tänulikkuses päästmise eest. Inimene, kes keeldub Jumala seadust pidamast, väites, et ta elab armu all, eksib rängalt.
12. Kas Jumala kümme käsku on kinnitatud ka Uues Testamendis?
Vastus: Jah – ja väga selgelt. Vaadake järgmist väga hoolikalt läbi.
Jumala seadus Uues Testamendis.1. „Sa pead kummardama Issandat, oma Jumalat, ja teenima üksnes teda!” (Matteuse 4:10).
2. „Lapsukesed, hoiduge ebajumalate eest!“ (1. Johannese 5:21). „Kuna me oleme Jumala sugu, siis me ei tohiks arvata, et jumalik loomus on kulla või hõbeda või kivi sarnane, inimese kunsti ja kujutlusvõimega loodud.“ (Apostlite teod 17:29)
3. „Et Jumala nime ja tema õpetust ei teotataks” (1. Timoteosele 6:1).
4. „Ta on ühes kohas seitsmenda päeva kohta rääkinud nõnda: „Ja Jumal hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest.” Nii jääbki Jumala rahvale puhkus [„hingamispäeva pidamine”, ääremärkus]. Sest kes on läinud Tema hingamisse, see on ise hinganud oma tegudest, nõnda nagu Jumal oma tegudest on hinganud” (Heebrealastele 4:4, 9, 10).
5. „Austa oma isa ja ema!” (Matteuse 19:19).
6. „Sa ei tohi kedagi tappa!” (Rm 13:9).
7. „Sa ei tohi abielu rikkuda!” (Matteuse 19:18).
8. „Sa ei tohi varastada!” (Rm 13:9).
9. „Sa ei tohi anda valetunnistust” (Rm 13:9).
10. „Sa ei tohi himustada” (Rm 7:7).
Jumala seadus Vanas Testamendis.1. „Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval!” (2. Moosese 20:3).
2. „Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingit kuju sellest, mis on ülal taevas ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees; sa ei tohi neid kummardada ega teenida! Sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes nuhtleb isade süüd lastele kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes osutab halastust tuhandeile, kes mind armastavad ja peavad minu käske.“ (2. Moosese 20:4–6)
3. „Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda karistamata, kes tema nime asjata suhu võtab!” (2. Moosese 20:7).
4. „Pea meeles hingamispäeva, et sa seda pühaks peaksid! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma töid, aga seitsmes päev on Issanda, su Jumala hingamispäev. Sel päeval ei tohi sa teha mingit tööd, ei sina ega su poeg ega su tütar ega su sulane ega su teenijanna ega su kariloom ega su võõras, kes on su väravais! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis nende sees on, aga seitsmendal päeval puhkas. Seepärast õnnistas Issand hingamispäeva ja pühitses selle” (2. Moosese 20:8–11).
5. „Austa oma isa ja ema, et su elupäevad pikendataks maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!” (2. Moosese 20:12).
6. „Sa ei tohi tappa!” (2. Moosese 20:13).
7. „Sa ei tohi abielu rikkuda” (2. Moosese 20:14).
8. „Sa ei tohi varastada” (2. Moosese 20:15).
9. „Sa ei tohi tunnistada valet oma ligimese vastu” (2. Moosese 20:16).
10. „Sa ei tohi himusta oma ligimese koda; sa ei tohi himusta oma ligimese naist ega sulast ega teenijat ega härga ega eeslit ega midagi, mis on su ligimese päralt!“ (2. Moosese 20:17).
13. Kas Jumala seadus ja Moosese seadus on üks ja sama?
Vastus: Ei, need ei ole samad. Uurige järgmisi erinevusi:
Moosese seadus sisaldas Vana Testamendi ajutist, tseremoniaalset seadust. See reguleeris preesterlust, ohvreid, rituaale, liha- ja joogiohvreid jne, mis kõik ennustasid risti. See seadus lisati, kuni pidi tulema Seeme ja see seeme oli Kristus (Galaatlastele 3:16, 19). Moosese seaduse rituaal ja tseremoonia osutasid Kristuse ohvrile. Kui Ta suri, lõppes see seadus, kuid kümme käsku (Jumala seadus) püsivad igavesti ja igavesti (Psalm 111:8). See, et on kaks seadust, on selgelt välja toodud Taanieli 9:10, 11-s.
Märkus: Jumala seadus on eksisteerinud vähemalt sama kaua kui patt. Piibel ütleb: „Kus ei ole seadust, seal ei ole ka üleastumist [pattu]“ (Roomlastele 4:15). Seega oli Jumala kümne käsu seadus olemas algusest peale. Inimesed rikkusid seda seadust (tegid pattu – 1. Johannese 3:4). Patu (või Jumala seaduse rikkumise) tõttu anti (või „lisati“ – Galaatlastele 3:16, 19) Moosese seadus kuni Kristuse tuleku ja surmani. Tegemist on kahe eraldi seadusega: Jumala seaduse ja Moosese seadusega.
14. Kuidas suhtub kurat inimestesse, kes elavad Jumala kümne käsu järgi?
„Ja lohe [kurat] vihastas naise [tõelise koguduse] peale ja läks sõdima nendega, kes olid naise soost ja Jumala käske peavad.“ (Ilmutuse 12:17)
„Siin on pühade kannatlikkus, siin on need, kes peavad Jumala käske!” (Ilmutusraamat 14:12).
Vastus: Kurat vihkab neid, kes järgivad Jumala seadust, sest seadus on õige elu eeskuju, seega pole üllatav, et ta on kibedalt vastu kõigile, kes järgivad Jumala seadust. Oma sõjas Jumala püha standardi vastu läheb ta isegi nii kaugele, et kasutab usujuhte kümne käsu eitamiseks, toetades samal ajal inimeste traditsioone. Pole ime, et Jeesus ütles: „Miks teie ise rikute Jumala käsku oma traditsiooni pärast? ... Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käsud“ (Matteuse 15:3, 9). Ja Taavet ütles: „On aeg sul tegutseda, Issand, sest nad on pidanud sinu seadust tühjaks“ (Psalm 119:126). Kristlased peavad ärkama ja taastama Jumala seaduse selle õigele kohale oma südames ja elus.
15. Kas teie arvates on kristlasel oluline pidada kinni kümnest käsust?
Vastus:
Mõtteküsimused
1. Kas Piibel ei ütle, et seadus oli (või on) vigane?
Ei. Piibel ütleb, et inimesed olid vigased. Jumal leidis „neis vea“ (Heebrealastele 8:8). Ja Roomlastele 8:3 ütleb Piibel, et seadus „oli liha poolest nõrk“. See on alati sama lugu. Seadus on täiuslik, aga inimesed on vigased ehk nõrgad. Seega tahab Jumal, et tema Poeg elaks tema rahva seas, „et seaduse õigus saaks täidetud meis“ (Roomlastele 8:4) meie sees elava Kristuse kaudu.
2. Mida tähendab Galaatlastele 3:13 öeldu, et meid on lunastatud seaduse needusest?
Seaduse needus on surm (Roomlastele 6:23). Kristus maitses „surma igaühe eest” (Heebrealastele 2:9). Seega lunastas Ta kõik seaduse needusest (surmast) ja andis selle asemele igavese elu.
3. Kas Koloslastele 2:14–17 ja Efeslastele 2:15 ei õpeta, et Jumala seadus lõppes ristil?
Ei. Mõlemad lõigud viitavad seadusele, mis sisaldas „korraldusi” ehk Moosese seadusele, mis oli tseremoniaalne seadus, mis reguleeris ohvrisüsteemi ja preesterlust. Kogu see tseremoonia ja rituaal ennustasid risti ja lõppesid Kristuse surmaga, nagu Jumal oli kavatsenud. Moosese seadus lisati, kuni „Seeme pidi tulema” ja see „Seeme … on Kristus” (Galaatlastele 3:16, 19). Jumala seadus ei saanud siin asjasse segatud olla, sest Paulus rääkis sellest kui pühast, õiglasest ja heast seadusest palju aastaid pärast risti (Rm 7:7, 12).
4. Piibel ütleb, et „armastus on käsu täitumine” (Roomlastele 13:10). Matteuse 22:37–40 käsib meil armastada Jumalat ja oma ligimest, lõpetades sõnadega: „Neis kahes käsus on kogu Seadus ja Prohvetid koos.” Kas need käsud asendavad kümmet käsku?
Ei. Kümme käsku ripuvad nende kahe käsu küljes nii, nagu meie kümme sõrme ripuvad meie kahe käe küljes. Need on lahutamatud. Armastus Jumala vastu muudab esimese nelja käsu (mis puudutavad Jumalat) pidamise naudinguks ja armastus ligimese vastu muudab viimase kuue (mis puudutavad ligimest) pidamise rõõmuks. Armastus täidab seaduse, võttes ära pelga kuulekuse vaeva ja muutes seaduse järgimise rõõmuks (Psalm 40:9). Kui me inimest tõeliselt armastame, saab tema palvete austamisest rõõm. Jeesus ütles: „Kui te armastate mind, siis pidage minu käske” (Johannese 14:15). On võimatu armastada Issandat ja mitte pidada Tema käske, sest Piibel ütleb: „See on Jumala armastus, et me peame Tema käske. Ja Tema käsud ei ole rasked” (1. Johannese 5:3). „Kes ütleb: „Mina tunnen teda”, aga ei pea tema käske, see on valetaja ja tõde ei ole temas” (1. Johannese 2:4).
5. Kas 2. Korintlastele 3:7 ei õpeta, et kivisse raiutud seadus pidi kaotatama?
Ei. See lõik ütleb, et Moosese seaduseteenistuse „auhiilgus“ pidi kaduma, aga mitte seadus ise. Loe hoolikalt läbi kogu 2. Korintlastele 3:3–9 lõik. Teema ei ole seaduse kaotamine ega selle kehtestamine, vaid pigem seaduse asukoha muutmine kivilaudadest südamelaudadeks. Moosese teenistuse ajal oli seadus kividel. Püha Vaimu teenistuse ajal, Kristuse kaudu, on seadus kirjutatud südamesse (Heebrealastele 8:10). Kooli teadetetahvlile pandud reegel jõustub alles siis, kui see jõuab õpilase südamesse. Samamoodi saab Jumala seaduse järgimisest rõõm ja rõõmus eluviis, sest kristlasel on tõeline armastus nii Jumala kui ka inimese vastu.
6. Roomlastele 10:4 ütleb, et „Kristus on Seaduse lõpp.“ Seega on see ju lõppenud, kas pole?
„Eesmärk“ tähendab selles salmis eesmärki või objekti, nagu see on ka Jaakobuse 5:11. Tähendus on selge. Seaduse siht, sihipära või lõppeesmärk on juhtida inimesi Kristuse juurde – kus nad leiavad õiguse.
7. Miks nii paljud inimesed eitavad Jumala seaduse siduvaid nõudeid?
Sest lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest see ei alistu Jumala seadusele ega saagi alistuda. Nõnda siis need, kes on liha järgi, ei saa Jumalale meelepärased olla. Teie aga ei ole liha järgi, vaid Vaimu järgi, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teis. Kellel aga ei ole Kristuse Vaimu, see ei ole Tema oma (Rm 8:7–9).
8. Kas Vana Testamendi õigemeelsed inimesed päästeti seaduse läbi?
Keegi pole kunagi seaduse läbi päästetud. Kõik, kes on läbi aegade päästetud, on päästetud armu läbi. See „arm ... anti meile Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu“ (2. Timoteosele 1:9). Seadus osutab ainult patule. Ainult Kristus saab päästa. Noa „leidis armu“ (1. Moosese 6:8); Mooses leidis armu (2. Moosese 33:17); iisraellased kõrbes leidsid armu (Jeremija 31:2); ja Aabel, Eenok, Aabraham, Iisak, Jaakob, Joosep ja paljud teised Vana Testamendi tegelased päästeti „usu läbi“ vastavalt Heebrealastele 11. peatükile. Nemad päästeti ristile vaadates ja meie sellele tagasi vaadates. Seadus on vajalik, sest nagu peegel, paljastab see meie elus oleva „mustuse“. Ilma selleta on inimesed patused, kuid ei ole sellest teadlikud. Seadusel pole aga päästvat väge. See saab ainult patule osutada. Jeesus ja ainult Tema saab inimest patust päästa. See on alati tõsi olnud, isegi Vana Testamendi ajal (Apostlite teod 4:10, 12; 2. Timoteosele 1:9).
9. Miks peaks seaduse pärast muretsema? Kas südametunnistus pole mitte kindel teejuht?
Ei! Piibel räägib kurjast südametunnistusest, rüvetatud südametunnistusest ja kõrbenud südametunnistusest – ükski neist pole ohutu. „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga selle lõpp on surma tee“ (Õpetussõnad 14:12). Jumal ütleb: „Kes loodab oma südamele, on rumal“ (Õpetussõnad 28:26).
Kontakt
📌Asukoht:
Muskogee, OK USA
📧 Meiliaadress:
team@bibleprophecymadeeasy.org
