top of page

Lesson 6:
 
Written in Stone!

Katak 26 in 27    •   ⏱ 10–15 minutes   •   ✅ Ejelok wōnāān   •   📖 Bible-based

Juon yokwe eo ej oktak — lo Jisōs

Elōn armij rej loe bwe riit Bible ej juon men eo ejjab emman ak eddo — mae ien eo rej iion Eo ear je. Katak in ej kwalok kin ewi wawein am yokwe Jisōs ej kōmman bwe Jeje ko ren mour im ukōt aolepen lemnok eo am kin Anij im mour. Ilo an jem̧jerā eo am̧ ippān ej ļapļo̧k, naan ko An renaaj oktak jān eddo ko n̄an m̧ool ko rem̧ōņōņō me rej ejaake aolep m̧ōttan ko ilo mour eo am̧.

1_edited.jpg

1. Wōn eo ej jeje ilo Jeje ko?

“Rikanaan ro raar lukkuun etale im etale … ​​pukōt ta, ak ta wāween iien, Jetōb eo an Kraist eo eaar pād ilo er eaar kwaļo̧k ke eaar kam̧ool m̧okta kōn en̄taan ko an Kraist im aiboojoj ko renaaj kar ālkin” ( 1 Piter 1:10, 11 ).

Uak:  Enañin aolep bok ko ilo Bible rej konono kin Jisōs Kraist—meñe bok ko ilo Kallimur Mokta. Jisōs eaar kōm̧anm̧an laļ in ( Jon 1:1–3, 14 ; Kolosse 1:13–17 ), kar je Kien ko Jon̄oul (Nihimaia 9:6, 13), eaar Anij an riIsrael ro ( 1 Korint 10:1–4 ), im kar tōl jeje ko an rikanaan ro ( 1 Piter 1:10, 11 ). Innem, Jisōs Kraist ej ri jeje eo an Jeje ko.

2. Ta lemnok eo an Jisõs kin armij ro ion lõl?

“Joñan an Anij yokwe lal, Ear letok juon wōt Nejin Ear keotak, bwe jabdewōt eo ej lōke E en jab jako, a en mour indeeo” ( Jon 3:16 ).

Uak:  Jisōs ej yokwe kij aolep kin juon yokwe eo ejjab jemlok im elaplok jen melele.


Eoon eo ej bōk jen New King James Version®. Copyright © 1982 by Thomas Nelson, Inc. Kar kōjerbale kin mālim. Aolep maroñ ko rej bed wot.

1_edited.png
3_edited.jpg

3. Etke jej yokwe Jijej?

“Ke jaar ri jerawiwi wōt, Kraist ear mej kōn kōj” (Dri Rom 5:8 ).


“Jej yokwe E bwe Ear yokwe kij mokta” (1 Jon 4:19).

Uak: Jej yokwe E kinke Ear yokwe kij joñan an kar mij kin kij—ke jaar ri kijirãt ro An.

4. Ilo wãwen ta ko juõn mour in belele eo emõn im mour in Christian rej einlok wõt juõn?

“Jabdewōt men jej kajjitōk jej bōk jān E, bwe jej kōjparok kien ko An im kōm̧m̧an men ko rej kabun̄būruon im̧aan mejān” ( 1 Jon 3:22 ).

Uak:  Ilo juon mour in belele emman jet men ko rej aorōk, einwot tiljek ñan eo pāleen. Men ko jet remaroñ jab lukkun lap, ak elañe rej kamõnõnõik juõn eo beleõm rej menin aikuj. Elañe rejjab mõnõnõ, rej aikuj in bōjrak. Ejja einwot mour in Christian. Kien ko an Jisōs rej aorōk. Ak ilo Jeje ko Jisōs ekar barāinwōt kwalok ñan kij pedped in mour ko rej kamõnõnõik E. Einwõt ilo juõn belele emõn, Ri Christian ro renaj lo bwe ej juõn men in kamõnõnõ ñan kõmman men ko rej kõmman bwe Jesus, Eo jej yokwe, en mõnõnõ. Jenaaj barāinwōt kōjparok jān men ko rejjab kam̧ōņōņōik E.

3_edited.jpg
3_edited.jpg

5. Ta ko Jisōs ej ba rej tokjen ko jen ad kōmman men ko rej kabuñburuen?

“Eļan̄n̄e kom̧ij pokake kien ko Aō, kom̧ naaj pād wōt ilo Aō yokwe.… Men kein Iar kōnono n̄an kom̧, bwe Aō lan̄lōn̄ en pād ilo kom̧, im bwe ami lan̄lōn̄ en obrak” ( Jon 15:10, 11 ).

Uak:  Devil eo ej ba bwe ñan lor kien ko an Christian ej juon men in bwebwe, ejjab emman, ej kajjirere, im ekkar ñan kien. Ak Jisōs ej ba ej bōktok obrak in lañliñ—im juon mour elaplok (Jon 10:10). Tōmak riab ko an devil ej bōktok būromõj im ej bōk jen armij ro mour eo ej “mol in mour.”

6. Etke Jijej ej letok naanin kakapilõklõk ko rejejjet ñan mour in Kũrjin ro?

 

Uak: Kinke rej:
 

A. Rej “ñan emman eo ad ien otemjej” (Duteronomi 6:24). Einwot an jinen im jemen ro remman katakin ajiri ro nejier pedped ko remman, eindrein Jisōs ej katakin pedped ko remman ñan ajiri ro Nejin.

B. Likūt juon kein kōjparok n̄an kōj jān jerawiwi (Sam 119:11). Nan in kakabilek ko an Jesus rej kejbãrok kij jen ad deloñ ilo jikin ko rekauwatata an Satan im jerawiwi.

C. Kwalok ñan kim ewi wawein ad lor buñten nee ko an Kraist (1 Piter 2:21).

D. Bōktok ñan kim lañliñ eo emol (Jon 13:17).

E. Letok juon ien emman ñan kwalok ad yokwe E (Jon 15:10).

F. Jipan̄ kōm erom juon waanjon̄ok em̧m̧an n̄an ro jet ( 1 Korint 10:31–33 ; Matu 5:16 ).

4.jpg
5.jpg

7. Ekkar ñan Jesus, ewi wãwen Ri Christian ro rej aikwij lemnak kin nana eo an lal in im mour in lal in?

 

Uak:  Kien ko an im nan in kakabilek ko an rej alikar im jejjet:
 

A. Jab yokwe lal ak men ko an lal. Menin ekoba (1) mõm in kanniek, (2) mõm in mej, im (3) utiej buru kin mour (1 Jon 2:16). Aolep jerawiwi rej bed ilo juon ak elaplok ian kein jilu. Setan ej kajerbal ial kein ñan kareel kij ñan yokwe eo an lal in. Ñe jej jino yokwe lal in, jej erom juon ri kijirãt an Anij ( 1 Jon 2:15, 16 ; Jemes 4:4 ).

B. Jej aikuj in kejbãrok kij make jen lal in ( Jemes 1:27 ).

8. Ta naan in kakkõl eo eaorõk Anij ej letok ñan kõj kõn lal̦ in?

 

Uak:  Jisōs ej kakkōl, “Komin jab āinwōt lal in” (Dri Rom 12:2). Devil eo ejjab bōk kunan. Ej kōmman an aolep dri Kristian aolep ien. Kōn Jisōs (Pilippai 4:13), jej aikuj in lukkuun jum̧ae ļōmņak ko an devil eo, im enaaj ko jān kōj (Jemes 4:7). Ilo minit eo jej kōtlok bwe “kōmman” jabdrewot men ko jet ren jelet mwil ko ad, jej, bōlen ilo jab kile, jino likjab ilo ad jab tõmak. Mwil ko an Christian rejjab aikuj in bedbed ion eñjake ko im jerbal ko an elōn armij, ak jen nan ko an Jisōs.

6.jpg
7.jpg

9. Etke jej aikuj kõjparok l̦õmn̦ak ko ad?

"Einwot an lemnok ilo buruen, āindein ej" (Jabōn Kennan Ko 23:7).

Uak:  Jej aikuj in kejbãrok lemnok ko ad kinke lemnok ko rej tel ad mour. Anij ekōņaan jipan̄ kōj bōktok “ļōmņak otemjej n̄an jipo̧kwe n̄an pokake Kraist” ( 2 Korint 10:5 ). Ak Satan elukkun kõnan bõktok “lõl in” ilo lemnak ko ad. Emaroñ kōmmane men in ikijen wōt lalem maroñ ko ad—elaptata ad lo im roñjake. Ej likit mejen ko an im ainikien ko an iood im, elañe jejjab lukkun kajekdon ta eo ej letok, enaj tel kij ilo ial eo elap ej tellok ñan kokkure. Bible eo ealikar: Jej erom einwot men ko jej loe im roñ (2 Korint 3:18).

10. Ta jet ian nan in kakabilek ko ñan mour in Christian?

Jabdewōt men ko rem̧ool, jabdewōt men ko reutiej, jabdewōt men ko rejim̧we, jabdewōt men ko rerreo, jabdewōt men ko rem̧m̧an, jabdewōt men ko reutiej, eļan̄n̄e ewōr jabdewōt em̧m̧an im eļan̄n̄e ewōr jabdewōt men in nōbar —kōļmenļo̧kjeņ kōn men kein” ( Pilippai 4:8 ).

 

Uak: Ri Christian ro rej aikuj in kōjenolok ir make jen men otemjej rejjab mol, mol, jimwe, erreo, aiboojoj, im emman. Renaaj bōbrae:

A. Jab mol ilo jabdrewot kain—riab, riab, kwot, jab jimwe, kōnan riab, riab, im riab.

B. Ettoon in jabdrewot kain—lũñ, lũñ, babu ippān ro nukier, m̧ōm̧ an kanniōk, pija ko renana, naan ko renana, bwebwenato ko renana, joke ko renana, al ko renana, al, eb, im enan̄in aolep men ko rej kwaļo̧ki ilo television im ilo jikin alooj pija ko.

C. Jikin ko jejjab maroñ kirtok Jisōs bwe en etal ippād, einwot nightclub ko, tavern ko, casino ko, racetrack ko, im ko jet.

Jen bōk jejjo minit ko ñan melele kin kauwōtata ko an al im eb ko rebuñbuñ, television, im jikin al ko.



Al im Al
Elōn kain al ko an lal in (rap, country, pop, rock, heavy metal, im al in dance) emōj aer lukkun bōk jen Satan. Naan ko ilo al ko ekkã air kaiboojoj nana im kokkure juõn kõnan kin men ko ilo jitõb. Rietale ro rar lo jet men ko rekaitoktoklimo ikijen kajur in al—(1) Ej deloñ ilo buruer ikijen eñjake ko, im ilo wãwen in ej bõjrak jen maroñ in lemnak; (2) Ej jelet aolep jerbal ko an enbwin; (3) Ej ukōt joñan an mōkaj an menono, im an mōkaj an mōkaj an mōkaj an mōkaj an mōkaj an mōkaj an ro rej roñjake; (4) Syncopated rhythm ko rej ukōt lemnok ko im kōmman juon kain hypnosis ilo ri roñjake eo. Meñe ejelok nan in al, al ewōr an maroñ ñan kōmman bwe en diklok an juon armij eñjake, kõnan, im lemnok ko an. Ri al ro rebuñbuñ tata rej kwalok men in. Ri tel eo an Rolling Stones Mick Jagger ear ba: "Kwomaroñ eñjake adrenaline eo ej etal ilo enbwinnio. Ej juon kain menin mour in babu."1 John Oates jen Hall im Oates ear ba bwe "Rock 'n' Roll ej 99% babu."2 Kain al rot in enaj ke kar kamõnõnõik Jesus? Ri pagan ro rar oktak jen bar juon ailiñ rej jiroñ kij bwe al ko ad ilo ran kein rej ejja kain eo wõt rar kajerbale ilo anijnij im kabuñ ñan devil! Kajjitōk ippam make: “Eļan̄n̄e Jisōs enaaj kar itok im loļo̧k eō, ta al eo inaaj kar em̧m̧an aō kajjitōk ippān n̄an ron̄jake ippa?” Jabdewōt al ko kwojjab lukkun jelā kaki rej aikuj in jolok. (N̄an juon etale eo eļap kōn al ko an laļ in, wiaik Drums, Rock, im Worship jān Karl Tsatalbasidis jān Amazing Facts.) Ñe jej iakwe Jisōs, Ej ukōt kōņaan ko ad kōn al. “Ear likūt juon al ekāāl ilo lo̧n̄iū, nebar n̄an ad Anij: elōn̄ renaaj loe im mijak, im renaaj lōke Irooj” (Sam Ko 40:3). Anij ear lelok ñan armij ro An elōn al ko remman me rej imminene, kōkāāl, kōketak, im kakajurlok mour in Christian. Ro rej bōk al ko renana an devil einwot juon bōk jikin rej likjab jen juon ian jerammōn ko relaptata ilo mour.



Eb ilo lal in
Al ko an lal in, al ko rej kwalok kin mour in babu rej tellok kij jen Jisōs im mour in jitõb eo emol. Ke riIsrael ro raar eb iturin kau gold eo, eaar kabun̄-jar n̄an ekjab kōnke raar meļo̧kļo̧k Anij (Exodus 32:17–24). Ke leddik eo nejin Herodias eaar eb im̧aan juon Kiin̄ Herod eo eaar kadek, kar bukwe bōran Jon Ripeptaij ( Matu 14:6–10 ).


TV, pija ko, im jikin ikkure eo
Men ko kwoj alwõji ilo TV, ilo jikin alwõj ko, im ilo Internet rej ke kareel buruõm bwe en diklok ak utiejlok? Rej ke tōl eok ñan juon yokwe elaplok ñan Jisōs—ak ñan lal in? Rej ke kaibujuij Jisōs—ak nana ko an setan? Meñe ro rejjab Christian rej konono nae elõñ TV im pija ko rej kõmmani. Satan ear jibwe mejen im lojilñin billion armij im, kin men in, ej mõkaj an ukõt lal in ñan juõn jikin jorrãn in mour in lũñ, bwid, im ejelok kejatdikdik. Juon ekkatak ear ba bwe elañe ejelok TV “enaaj kar diklok 10,000 uror ko ilo juon yio ilo Amedka, 70,000 diklok rape ko, im 700,000 diklok m̧anm̧an ko.”3 Jisōs, eo ej yokwe yuk, ej kajjitōk ippam bwe kwon jolok mejōm jen lemnok ko an Setan im likiti ion E. “Komin reilok ñan Iō, im bōk lomor, kom aolep jemlokin lal!” (Aiseia 45:22).

 

1 Newsweek, "Mick Jagger im ilju jeklaj in rock", Jan. 4, 1971, p. 47.

2Circus magazine, Jan. 31, 1976, p. 39.

3Newsweek, "Violence, Reel to Reel", Dec. 11, 1995, p. 47.

11. Ta laajrak eo Jijej ej letok ñan kõj me jemaroñ kõjerbale einwõt juon kein tõl ñan aluij television?

“Jerbal ko an kanniōk rej alikar, ko rej: lũñ, lũñ, jab erreo, lũñ, kabuñ ñan ekjap, anijnij, kijirãt, akwāāl, ebbweer, illu, lũñ, lũñ, lũñ, uror, kadek, kadek, im men ko ãierl̦o̦k wõt, ko ijjab naaj kwal̦o̦ki im̦aam̦ ñan ro rar jab kõm̦m̦ani ilo men kein; ailiñ in Anij” (Dri Galetia 5:19–21 ).

Uak:  Jeje ko rej lukkun alikar ñan jab melele kake. Elañe juon baamle ej aikuj in bōbrae aolep būrookraam in TV ko rej kwalok ak kōtlok jabdrewot ian jerawiwi kein, enaj dik wōt men ko renaj alwõje. Elañe Jisōs enaj kar itok im lo eok, ta TV show ko kwonaj kar eñjake ainemon in kajjitōk Ippān bwe en alooje ippaṃ? Aolep pija ko jet rejjab ekkar ñan an Ri Christian ro lale.

10.jpg

12. Elōñ rainin rej eñjake air maroñ in kōmman bebe ko ilo jitõb ilo ejelok jibañ jen jabdewõt, ekoba Jisōs. Ta eo Jisõs ej ba kin armij rein?

Uak: Roñjake nan ko an Jisōs:
“Kom̧in jab kōm̧m̧an āinwōt kōmij kōm̧m̧ane ijin rainin—jabdewōt armej ej kōm̧m̧an jabdewōt men eo ejim̧we ilo mejān make”

( Deuteronomi 12:8 ).
“Ewōr juon iaļ ejim̧we n̄an armej, a jem̧ļo̧kin ej iaļ in mej” (Jabōn Kōnnaan 16:25).
“Ial eo an ri bwebwe ej jimwe ilo mejen, a eo ej eoroñ nan in kakabilek ej meletlet” (Jabõn Kennan Ko 12:15).
“Eo ej liki buruen make [lemnak] ej juon ri bwebwe” (Jabõn Kennan Ko 28:26).

13. Ta naan in kakkōl ko rekajoor Jisōs ej letok kōn jon̄ak im im̧we eo an mour ko ad?

 

“Jabdewōt eo ej kōm̧m̧an bwe juon iaan ajri rein reddik rej tōmak ilo N̄a en jerawiwi, enaaj kar em̧m̧anļo̧k n̄an e eļan̄n̄e ren lukwōj juon dekā in irir ioon kōnwan, im joļo̧k e ilo m̧wilaļ in lo̧jet” ( Matu 18:6 ).


Ejelok armij en “likit men in buñ ilo ial eo an jeid im jatid” (Dri Rom 14:13 ).


“Ejjelok iaad ej mour ñan e make” (Dri Rom 14:7 ).

Uak:  Jej ao kōtmene bwe ri tel ro, armij ro ewōr air maroñ, im armij ro rebuñbuñ ren kwalok juon joñok emman im kajerbal maroñ eo air ilo meletlet. Ak ilo lal in rainin, ekkã ad buromõj kin jerbal ko renana im rejjab eddo an armij rein rebuñbuñ. Bareinwõt, Jisōs ej kakkōl ilo mol bwe Rikirijin ro rej kajekdon maroñ eo air make im joñok eo air rej bed ilo kauwatata in tellok armij ro jen ailiñ eo An!

14. Ta nan in kaiñi ko an Jisõs kin mwil ko ikijen nuknuk im menin kamõnõnõ ko?

 

Uak:  A. Kōņak nuknuk ko rejimwe. Kōņak nuknuk ko rejimwe. Lale 1 Timote 2:9, 10. Kememej bwe nana ko an lal in rej itok ñan mour ko ad ikijen mõm ko an kanniek, mõm ko an mej, im utiej buru kin mour (1 Jon 2:16). Nuknuk ko rejjab jimwe rej kitibuj men kein jilu im ejjab maroñ ñan juon Ri Christian.
 

B. Likūt kein kōmman nuknuk ko im jewelry ko itulik. Utiej buru kin mour” ej unin an walok ijin. Ri kalor ro an Jisōs rej aikuj in oktak. Wāween aer walok ej jilkintok meram ñan ro jet (Matu 5:16). Jewelry ko rej kareel im koutiej kij make. Ilo Bible eo, ekkā an juon kakōlkōl in likjab im buñ jen tõmak. Ñan waanjoñak, ke baamle eo an Jekab rar bar lelok mour ko aer ñan Anij, rar kalbwin jewelry ko aer (Jenesis: 35, 24, Jenesis). Mokta jen an kar ri Israel ro deloñ ilo Enen Kallimur eo, Iroij ear jiroñ ir bwe ren jolok nuknuk ko air (Exodus 33:5, 6). ilo 1 Timote 2:9, 10 im 1 Piter 3:3, ri jilek Paul im Peter rej kwalok bwe armij ro an Anij reban kōmman nuknuk ko relap tokjeir. “jerbal ko remman” (1 Timote 2:10). Jisōs ej kōllaajrake ilo an kōmeļeļeik kabun̄ eo An em̧ool ilo Revelesōn 12:1 āinwōt juon kōrā erreo kar kōņak aļ (meram im wānōk eo an Jisōs) im kabun̄ eo eaar jum̧ae āinwōt juon kōrā ekijon̄ kar kōņak gold, dekā ko raorōk, im pearl ko n̄an armej ro An (Revelesōn 17:14). jen Babylon (Reveles̃õn 18:2–4) im aolep men ko ej jutak kaki—ekoba men ko raorõk rej bõktok lemnak ñan kij make—im rej nuknuk ir make kin wãnik eo an Jesus Ñe jej yokwe Jesus, ej juõn men in lañliñ im mõnõnõ ñan mour ilo wãwen mour eo An.

 

Jabdewōt men eo ej kōmman an dikļo̧k aō iakwe men ko an jetōb ej erom juon ekjab.

14.jpg
15.jpg
16.jpg

15. Ewi wãwen mwil im bokake rej ekkejellok ñan lomor?

Uak:  Pokake im mwil ko an Christian rej kein kamool ko bwe jaar lomor jen Jisōs Kraist ( Jemes 2:20–26 ). Mol eo ej bwe elañe ejjab oktak wāween mour eo an juon, oktak eo ejjab mol. Armej ro emōj aer oktak renaj lo lañliñ eo air elaptata ilo air lo ankilaan Jisōs ilo men otemjej im ilo air lor ilo lañliñ ijo Ej tellok ie.

Kōjparok jen kabuñ ñan ekjab
Lōta eo kein kajuon an Jon ej konono kin mwil ko an Christian. Ilo jemlokin (1 Jon 5:21), Jisōs ej kakkōl kij ikijen ri karejaran Jon bwe jen kejbãrok kij jen ekjap ko. Master eo ijin ej jitōñlok ñan jabdrewot men ko rej bōbrae ak kadiklok yokwe eo ad ñan E—einwõt nuknuk, men ko mweied, nuknuk ko renana, kain menin kamõnõnõ ko renana, im ko jet. Leen, ak tokjen, an juõn oktak emol ej ñan lor Jesus ilo mõnõnõ im bõk wãwen mour eo An.

16. Jej aikwij ke kõtmene bwe aolep ren kalimjek wãwen mour eo an Christian?

 

Uak:  Jaab. Jisōs ear ba bwe men ko an Anij rej bwebwe ñan lal in kinke armij ro rejjab maroñ in kile ilo jitõb (1 Korint 2:14). Ñe Jisōs ej konono kin mwil, Ej likit pedped ko ñan ro rej bukõt bwe ren tel ir jen Jitõb eo An. Armij ro an renaj kamolol im renaj mõnõnõ in lor nan in kakabilek eo An. Ro jet remaroñ jab melele ak errā kake.

17. Ewi wãwen an juõn armij eo ej kajekdon kien ko an Jesus kin mour erreo enaj watõk lañ?

Uak:  Armej rot kein renaj kar jorran ilo lañ. Rej kar inebata bwe ejelok jikin mōñā ko, idaak in kadōk, pija ko renana, kōrā ro rekijoñ, al ko renana, nan ko renana, ak ikkure in jāān. Lañ enaj kar “hell” ñan ro rejjab ejaake juon kõtan in yokwe emol ibben Jisōs. Joñak ko an Rikirijin rejjab lukkun melele ñan ir (2 Korint 6:14–17).

17.jpg
18.jpg

18. Ewi wãwen aõ maroñ lor nan in tel kein jen Baibel eo im jab einwõt ñe ij kalijeklok ak errã kin kien?

 

Uak:  Aolep men ko jej kōmmani rej aikuj in kin juon wōt un: ñan kwalok yokwe ñan Jisōs (1 Jon 3:22). Ñe Jisōs ej utiej im kwalok ñan armij ro ikijen mour ko ad (Jon 12:32), elōn renaj itok ñan E. Kajjitōk eo ad ej aikuj in iien otemjej, “Men in [al, idaak, TV show, pija, bok, im ko jet] enaj ke kautiej Jisōs?” Jej aikuj in eñjake an Jisōs bed ilo aolep wāween ko im jerbal ko an mour ko ad. Ñe jej jolok ien ibben, jej erom einwot E (2 Korint 3:18)—im armij ro jej bed ibbeir renaj uak ñan kij einwot air kar uak ñan ri kalor ro etto: “Rej bwilõñ, im rej kile bwe rar bed ibben Jisōs” ( Jerbal 4:13 ). Ri Christian ro rej mour einwot in rejamin erom ri Parisi ro, ri ekajet, ak ri kien. Ilo ien ko ilo Kallimur Mokta, armij ro an Anij rar bed ilo buñ jen tõmak kinke rar kãlet ñan mour einwõt ro dri ailiñ ko jet jen air lor wãwen mour eo Anij ear karõk ñan ir (Deuteronomi 31:16; Ri Ekajet ro 2:17; 1 Kronikel 5:25; Ezekiel 23:30). Ej mol rainin bareinwõt. Ejelok armij emaron jerbal ñan ruo iroij (Matu 6:24). Ro rej dāpij wōt lal in im wāween mour eo an renaj jidik kin jidik Setan kōmmane ir bwe ren bōk kõnan ko an im ilo wãwen in renaj būrookraam ir ñan jolok lañ im jako. Ilo oktak, ro rej lor nan in kakabilek ko an Jisōs kin mwil renaj oktak ñan wāween E im bojak ñan lañ. Ejelok jikin eo ikōtaan.

19. Kwoj ke kōnan yokwe Kraist elap bwe ñan lor nan in kakabilek ko An ñan mour in Christian enaj juon men in lañliñ im kamõnõnõ?

 

Uwaak:  

Hooray! Katak eo emoj an dedelok.

Kōmman bwe kwojkwoj eo en wōnmanlok ilo am bōk quiz eo im epaaklok ñan certificate eo am.

Kajjitōk ko ñan Ļōmņak

 

1. Ijelā ta eo Anij ekōnaan bwe in kōmmane kin wāween mour eo aõ, ak ijjab eñjake bwe ij pojak in jino kōmmane. Ta eo kwoj lemnok?

 

Jino kōmmane rainin! Jab atartar ion eñjake ko. Anij ej tel ikijen nan ko ilo Jeje ko (Aiseia 8:20). Eñjake ko ekkã air tellok kij ilo ial eo ebwid. Ri tel ro an ri Jew ro rar lemnok bwe rej aikuj debwāāl Jisōs, ak rar bōd. Elōñ renaj eñjake air lomor mokta jen an Jisōs itok kein karuo, ak renaj jako ( Matu 7:21–23 ). Devil eo ej jelet eñjake ko. Elañe jej atartar ion eñjake ko ad, enaj tellok kij ñan kokkure.

 

2. Eḷap aō kōṇaan kōṃṃane juon men. Ij kile, mekarta, bwe kin an walok, jet remaroñ lemnok bwe ij kōmman nana. Ta eo ij aikuj kōmmane?

 

Baibōl ej ba, Koṃwin kōjparok jān jabdewōt wāween nana (1 Tessalonika 5:22). Im rijilōk Paul eaar ba bwe eļan̄n̄e an m̧ōn̄ā m̧ōn̄ā ko kar katok kaki n̄an ekjab ko raar kainepataik juon armej, eban bar un̄ur m̧ōn̄ā kein (1 Korint 8:13). Ear bar ba bwe el̦aññe ear kõjekdo̦o̦n eñjake ko an armej eo ear bõd im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im m̦õñã kanniõk, enaaj kar jerawiwi.

 

3. Ej einwot ñan ña bwe kabuñ ko rej likit elap men ko ij aikuj kōmmane im elap men ko ijjab aikuj kōmmane. Ej bōk io ñan worwor eo. Ejjab ke bwe ļoor Jisōs ej men eo eaorōk?

 

 

Aet, lor Jisōs ej men eo eaorōk. Ak, lor Jisōs ej melelen juon men ñan juon armij im juon men eo elap an oktak ñan bar juon. Wāween eo wōt em̧m̧an n̄an jeļā ta meļeļein ļoor Jisōs ej n̄an pukōt ta eo Jisōs ej ba ilo Baibōļ eo kōn jabdewōt kajjitōk. Ro rej ļoor kien ko an Jisōs ilo iakwe renaaj juon raan m̧ōkaj aer deļo̧n̄e aelōn̄ in kiin̄ eo An ( Revelesōn 22:14 ). Ro rej ļoor kakien ko kar kōm̧m̧ani jān armej remaron̄ kar tōlļo̧k er jān aelōn̄ in kiin̄ eo An ( Matu 15:3–9 ).

 

4. Jet ian menin aikuj ko an Anij rej einwõt jab jimwe im jab menin aikuj. Etke rej lukkun aurõk?

Ajiri ro ekkã air eñjake bwe jet ian men ko ro jineer im jemāer rej aikuji (e.g., Jab ikkure ilo ial) rejjab jimwe. Ak ilo yio ko tokelik, ajiri eo enaj kamolol jinen im jemen kin menin aikuj eo! Jej ajiri ro ilo ad jerbal ibben Anij, kinke lemnok ko An rej utiej jen ad einwot lañ ko rej utiej jen lal (Aiseia 55:8, 9). Jej aikuj liki Jemedwōj Ilañ eo ej yokwe ilo jet ian men ko jemaroñ jab melele kaki im bōjrak ad ikkure ilo ial ko elañe Ej aikuji. Ejamin dāpij jabdewōt men emman jen kij (Sam 84:11). Ñe jej lukkun yokwe Jisōs, jenaaj lewoj ñan E tokjen eo an pere eo im kōmmane ankilaan meñe jejjab aolep ien melele etke. Lotak eo ekãl ej kii eo. Bible eo ej ba ñe jej bar lotak, anjo ion lal in ejamin juon apañ kinke juon armij eo emwij an oktak enaj liki e ñan an mõnõnõ in lor Jisōs ilo men otemjej (1 Jon 5:4). Kōjekdo̧o̧n ļoor E kōnke jejjab alikkar kōn un ko An ej kwaļo̧k juon likjab in lōke ilo ad Rilo̧mo̧o̧r.

5. Inaaj ke bõk tokjãn jãn naan in kakapilõk ko, kien ko, im naan in jiroñ ko an Jijej?

Ejellok kajitōk! Kajjojo pedped, kien, kien, ak kakien an Jisōs rej letok kōjeraam̧m̧an ko reban tōmak. Win in lottery eo elaptata ilo bwebwenato ejjab aorōk ñe keidi ibben jerammõn ko an Anij ñan ajiri ro Nejin rej bokake. Eñin jejjo tokjen ko rej walok jen ad bokake kien ko an Jisōs:

1. Jisōs āinwōt juon m̧ōtta

2. Jisōs einwot juon ri jerbal ilo business

3. Anemkwoj jen bwid

4. Aenōmman ilo lemnok

5. Anemkwoj jen mijak

6. Lañliñ eo ejelok maroñ in kwaloke

7. Elōñlok mour

8. Kalimur kin juon mweo ilo lañ

9. Eṃṃanḷọk ājmour

10. Ejelok hangover

Kōnono kin mweiuk ko! Ri Christian eo emol ej bõk tokjen ko jen Jemen ilañ me meñe armij ro remweie tata ion lal rejamin maroñ wiaiki.

6. Ikijen joñan ko im wāween mour, ewōr ke aō eddo ñan kōmeļeļeik armej ro jet kōn er?

Kien eo emman tata ñan ad lor ej ñan ad kea kin wāween mour eo ad make. Etale kom make, Bible eo ej ba ilo 2 Korint 13:5. Ñe mour eo ad ej einwot an aikuj in, waanjoñak eo ad ej jerbal einwot juon kein kamool eo ejjab konono im jejjab aikuj in katakin jabdrewot. Emol, ewõr juõn eddo ejej uan ñan ro jemen im jinen ajiri ro ñan jibañ ajiri ro nejiir ñan melele kin ewi wãwen air maroñ lor Jesus.

 

 

7. Ta jet iaan men ko rekauwõtata ñan Kũrjin ro ilo raan kein?

 

Ilubwiljin kauwōtata ko relap rej tiljek ko rejjab errā. Elōñ Ri Christian ro ewōr ruo yokwe ko rej kōjepel buruer: juon yokwe ñan Jisōs im juon yokwe ñan lal in im jerbal ko an renana. Elōñ rej kōnan lo ewi joñan air maroñ in lor lal in im bar watõk ir einwõt Ri Christian ro. Ejamin jerbal. Jisōs eaar kakkōl bwe ejjeļo̧k juon emaron̄ jerbal n̄an ruo irooj ( Matu 6:24 ).

 

8. Ak ejjab ke juon kien ñan lor kakien kein?

 

Jab elañe juon armij ej kōmmane bwe en maroñ in bōk lomor. Lomor ej itok wōt einwot juon menin letok ekabwilōñlōñ, ejelok wōnāān jen Jisōs. Lomor kin jerbal ko (ak mwil ko) ejjab lomor ilo jabdewōt wāween. Ak, lor kien ko an Jisōs kinke emoj ad bōk lomor im yokwe E ejjab juon men eo ekkar ñan kien. 

9. Kien ko an Christian rej ke kobalok ibben nan in jiroñ eo an Jesus ñan kõmman bwe meram ko ad ren romak?

 

Lukkun aet! Jisōs eaar ba bwe juon Rikirijin em̧ool ej juon meram (Matu 5:14). Ear ba, En romaak ami meram iman mejen armij, bwe ren lo jerbal ko ami remõn im nebar Jememi i lõñ (Matu 5:16). Kwojjab roñ juon meram; kwoj loe! Armej ro renaj lo an juon Rikirijin romaak kin an mwil, mõñã, konono, lemnok, tiriamo, erreo, jouj, im mol im renaj kajitõk kin kain mour rot in im remaroñ bareinwõt tellok ñan Kraist. 

10. Joñak ko an Christian rejjab ke manit? Rejjab aikuj ke oktak ippān iien ko?

 

 

Manit ko remaroñ oktak, ak kien ko ilo Bible rej bed wot. Naan eo an ad Anij ej jutak ñan indeeo (Aiseia 40:8). Kabuñ eo an Kraist ej aikuj in tel, jab lor. Ejjab aikuj in kar kōmmane jen manit, armij, ak wāween ko ilo ran kein. Jejjab aikuj in bōktok kabuñ in ñan joñan ko rebōd an armij, ak, ñan joñan ko rerreo an Jisōs. Ñe juon kabuñ ej mour, konono, lale, im kōmman einwot lal in, wōn eo enaj kar etal ñane ñan jibañ? Jisōs ej jilkintok juon kir eo elap ñan armij ro An im kabuñ eo, im ba, Komin diojlok jen ir im jenolok jen don. … Kom̧win jab un̄ur men eo ejjab erreo, im Inaaj bōk kom̧ (2 Korint 6:17). Kabuñ eo an Jisōs ejjab ñan anõke lal in, ak ñan anjo ion. Lal in ear kokkure elõñ billion armij ro. Kabuñ eo ej aikuj jab kobalok ilo an jorrāān. Kabuñ in ej aikuj jutak im, ilo juon ainikien ejouj, kirtok armij ro ñan air roñjake Jisōs im itok ñan joñan ko An. Ñe juon ri roñjake ej iakwe Jisōs im kajjitōk ippān bwe en tōl mour eo an, Rilo̧mo̧o̧r eo enaaj kōm̧m̧ani menin bwilōn̄ ko rej aikuji n̄an ukōt e im tōl e ilo ejjeļo̧k jorrāān n̄an aelōn̄ in kiin̄ eo an Anij indeeo. Ejelok bar juon iaḷ ñan lañ.

 

11. Emool bwe ejjab aolep al rej nana. Devid ear jab eb iman mejen Irooj ke?

 

 

Emool bwe aolep eb rej nana. Devid eaar ettōr im eb im̧aan Irooj āinwōt juon kōmeļeļe in nōbar kōn kōjeraam̧m̧an ko An ( 2 Samuel 6:14, 15 ). Ear barāinwōt eb make iaan. Eb eo an Devid ekar einlok wōt juon eo an em̧m̧aan eo ebōd eo ekar ettōr kōn lan̄lōn̄ ālkin an kar Piter kemour e ilo etan Jisōs ( Jerbal 3:8–10 ). Kain eb rot in, ak ettōr, ej rōjan̄ jān Jisōs n̄an ro rej en̄taan ( Luk 6:22, 23 ). Eb ibben ro rejjab maan ak kōrā (eo emaron tellok ñan mour in lũñ im rupe mweo) im eb ko renana (einwõt strippers) rej kain eb ko me Bible eo ej kajekdon.

12. Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn an armej ro liaakel̦o̦k im ekajete doon?

 

 

Komin jab ekajet, bwe en jab ekajet kom. Bwe kin ekajet eo komij ekajete, naj ekajete kom (Matu 7:1, 2). Kin men in, ejelok am maroñ, O armij, jabdewōt kwe eo ej ekajete, bwe ilo jabdrewot men kwoj ekajete bar juon kwoj ekajete yuk make; bwe kom ro rej ekajet komij kōmman men kein (Dri Rom 2:1). Ewi wāween an maroñ in alikarlok? Ejelok unin ak jimwe ñan an Ri Christian ro ekajete jabdrewot. Jisōs ej Ri Ekajet eo ( Jon 5:22 ). Ñe jej ekajete ro jet, jej bōk jerbal eo an Kraist einwot ri ekajet im erom juon ri jumae Christ (1 Jon 2:18) juon lemnok eo elap tokjen, emool!

Buru ej ruj!

Kwaar idaak yokwe eo an Anij—kōtlok bwe en ukōt mour eo am raan otemjej!

Wōnm̧aanļo̧k n̄an Katak #27: Jab Jepļaaktok —Katak kakōļļe ko an juon bōro ekajoor.

Armij eo ñan kebaak

📌Jikin:

Muskogee, OK USA

📧 Email:
team@bibleprophecymadeeasy.org

  • Facebook
  • Youtube
  • TikTok
BPME Rec blue.png
Clasped hands in soft light.png

Copyright © 2026 Bible Prophecy Made Easy. Aolep maron ko rej bed wot. Bible Prophecy Made Easy ej juon ian Turn to Jesus Ministries International.

 

bottom of page